Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
Leitud 1 artikkel
koinia P Lu J-Tsv., pr koinin J, imperf koinizin P J suguühtes olla, vulg. karata, koinida; paarituda | vn совокупляться, совокупиться; случаться, случиться
P meill leevät koirall taas poigaᴅ, on jo koinittu meil tulevad koeral jälle pojad, on juba paaritunud
■
J aissiä koinittu, et siä õõ parõp ah, sina {k.}, ei ole sa parem!
J koini tättiäᴢ (rõve sõim)
J urvii koinittu (rõve sõim).
Vt. ka kikkiä, koinata, koinatõlla