[VOT] Vadja keele sõnaraamat

koinatõlla L P Lu (Kett.) koinõtõlla L (P), pr koinattõlõn L P koinattõõn Kett. P Lu koinattyõn ~ koinõttõlõn ~ koinõttõõn P, imperf koinattõlin Lu koinõttõlin L
1. suguühtes olla, vulg. karata, koinida; kabistada (kuke kohta) | vn совокупляться, совокупиться; топтать, потоптать (о петухе)
P peltšää kukkõa, se koinõttõlõʙ (hoiatusena tütarlastele:) karda kukke, see kabistab
2. ropult vanduda v. sõimata, ropendada | vn сквернословить, материться, похабничать
P mama kuuli, ett tämä koinattyõʙ i võtti antõ tällee üvää parkaa ema kuulis, et ta ropendab ja võttis ning andis talle hea nahatäie
L tämä rεägäb i koinattõlõʙ ta karjub ja vannub ropult.
Vt. ka kikkiä, koinata, koinia, koinitõlla