[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

emäkahtši M põliskask, vana jäme kask | vn большая, матёрая берёза
emäkahtši, kazvannu jo sata vootta, a tuuli tšäänäʙ põliskask, kasvanud juba sada aastat, aga tuul murrab maha

jurakahtši M sitke, vintske kask | vn твёрдая, плотная берёза
jurakahtši, tätä et saa kuinid lõh-gõta sitke kask, seda (sa) ei saa kuidagi lõhkuda
jurapuu, jurakahtši sitke puu, sitke kask

kahtši Kett. Set. K L P M Kõ S Ja-Len. J-Must. I (Pi Po) kaχtši P kaschke Kr Кахчи Tum., g kazgõõ K P M kazgyõ L P kazge J-Must. kask, kasepuu | vn берёза
Po troittsann tuotii metsäss kazgõᴅ nelipühade ajal toodi metsast kased (tuppa)
M kazgõssa toož tehtii puis̆sia aŋkoita kasest tehti samuti puuhangusid
L karjušši viskazi ruozgaa kaskyõ karjane viskas piitsa kase otsa
P varõz on kazgõza vares on kase otsas
M täm on mokom nõdrukkõin niku noor kahtši ta on niisugune nõtke nagu noor kask
P jätšerikas kahtši krobelise koorega kask
P käre kahtši on hoikka iĺi lühüᴅ vaevakask on peenike või lühike
P maarja kazgõll on niku kukat puuza, rizuŋkaᴅ maarjakasel on nagu õied puu(süü)s, mustrid
P tehäss vihat kupoĺo-kukkõissa, karu-kaattarõissa, kazgõõ õhsõissa tehakse vihad jaanililledest, sõnajalgadest, kaseokstest
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on vintske, teda peetakse kõige kõvemaks puuks
kahtši lehoᴅ kaselehed
kahtši vittsa kasevits
kahtši õhsa kaseoks
P läämmä läämmä naizõd i tüttäreᴅ mettsää kahtši mahlaa juomaa i kahtši koltšit kotuo tuomaa lähme, lähme, naised ja tüdrukud, metsa kasemahla jooma ja kase(mahla)kappasid koju tooma.
Vt. ka emäkahtši, jurakahtši, kärekahtši, maarjakahtši, sookahtši, taikakahtši
Vt. ka kahtšipuu, koivu, koivupuu

koivu Lu Li Ra J Ku, g koivuu Lu J kask, kasepuu | vn берёза
J nütt on nõissu noori mettsä, kazvonnu kommiat koivuᴅ rl nüüd on tõusnud noor mets, kasvanud toredad kased
Lu meill jutõltii, što mahlaa on sünti juuvva, koivu kuivaʙ meil öeldi, et (kase)mahla on patt juua, kask kuivab (ära)
J koivu jo on lehoᴢ, lähemme vihtaa kask on juba lehes, läheme vihtu tegema
Lu aŋgod enne õltii koivuss tehtü hangud olid ennemalt kase(puu)st tehtud
Ra rautain koivu, neiss tehää vihtoi, migäkaa tšülpessää saunaᴢ raudkask, sellest (neist) tehakse vihtu, millega saunas viheldakse
J maaria koivuss tehä kurasõõ päit maarjakasest tehakse noapäid
Lu koivuu õhzaᴅ kase oksad
J nii on seellä kõrvaa maaza niku koivuu lehtüizii rl nii on seal kõrvu maas, nagu kaselehekesi
Lu koivuu pupušk kase pung
J koivuu toho kasetoht
Ra koivuu algoᴅ kasehalud
J koivuu võsa ~ Ra koivu võsa kase võsu
Lu siäl on koivu mettsä seal on kasemets
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka missugune viht visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Lu starikka tšülpees koivu i kataga vihaakaa vanamees vihtles kase- ja kadakavihaga
Lu veero värttenät teχ́χ́ää tammi puussa i koivu puussa rattakodarad tehakse tammepuust ja kasepuust
J kuivõt koivu algot kõikkas parõpõssi põlõvõd ahjoᴢ kuivad kasehalud põlevad ahjus kõige paremini
Lu koivu pahkõ kasekäsn, -pahk, -torik.
Vt. ka leinäkoivu, maarjakoivu, sookoivu
Vt. ka kahtši, kahtšipuu, koivupuu

maarjakoivu Lu maaria-koivu J-Tsv. maarjakask, karjala kask | vn карельская берёза
Lu maarjakoivu on blägikko süämeᴢ, tätä kuikaa lõhtši et saa; jäärevä koivu, kõvassi kõva maarjakask on seest kõva, teda (sa) ei saa kuidagi lõhki; kõva kask, väga kõva
J maaria-koivuss teh́h́ä dolota, tameska, kurasõ päit maarjakasest tehakse peitli- (ja) noapäid

rautalehto M Kõ rautlehto J-Tsv.
1. kare leht (peamiselt arukasel); fig karedaleheline kask v. selle lehis, noor oks | vn шершавый лист
M kazgõlla õllas kalpõad rautalehoᴅ (aru)kasel on kõvad karedad lehed
M kahtšivihad rautalehossa kasevihad karedalehelise kase okstest
2. raudrohi | vn тысячелистник
3. raudplaat, metallplaat, plekitahvel | vn железный, металлический или жестяной лист (пластина)
J rautlehto tšehspaikõss om painõttu niku bĺuudõtšk plekitahvel on keskpaigast painutatud nagu alustass.
Vt. ka rautaroho


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur