[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kahnõttua P M Lu Li (Kett. J-Must. J-Tsv.), pr kahnõtuʙ P M Lu Li, imperf kahnõttu M Lu Li kahnõttuᴢ M refl.
1. (kuivusest) kõvaks minna, kõvaks kuivada, tahkuda | vn черстветь, зачерстветь
M leipä algap kahnõttua leib hakkab kõvaks minema
Lu nii on kahnõttunu leipä, en või haukata leib on nii kõvaks kuivanud, (ma) ei saa hammustada
Li leipä kahnõtup ku vanassi meeʙ leib tahkub, kui läheb vanaks
2. kahutada, kergelt külmuda | vn подмерзать, подмёрзнуть, подмораживаться, подмоозиться
P maa kahnõtuʙ maa kahutab
M rõuta on kahnõttunnu maa kelts, (see) on kahutanud maa
M halla on maaza, siz roho kõik kahnõtuʙ (kui) hall on maas, siis rohi kõik kahutab.
Vt. ka kahmaussa, kahuttaa