[VOT] Vadja keele sõnaraamat

buutta Li, g buutaa ahjualus, -jalg | vn бут; опечье, основание печи
voᴅ allõ esimeizess tehtii buutta, ahjo siha. sinne panti tšivviä ja savvia kõiɢ, alla tehtii. sis päällä algõttii vassõ pannõ kirpitsõssõ vaat alla tehti kõigepealt ahjualus, ahju koht. Sinna pandi kive ja savi. Siis alles hakati peale tegema tellistest (ahju)

fuutta P fuutt Lu J-Tsv., g fuutaa P J fuuta J jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu se on kahs fuuttaa pittšä see on kaks jalga pikk
J vett jõgõs kaht fuutta jões (on) vett kaks jalga

gribavarsi: gribavarᴢ Lu seene vars, seene jalg | vn грибная ножка

jalgaᴢ K P M Kõ Lu Li I (Kett. Ra J) jalgõᴢ J jalaᴢ (Ränk Lu-Len.), hrl pl jalgahsõᴅ P I (Kett. J-Must.) jalgassõᴅ M Kõ jalgassõõᴅ M jalgasõᴅ Lu Li Ra jalgõsõᴅ Lu Li J jalksõᴅ Ra jalakset Ränk Lu-Len.
1. (ree, saani) jalas | vn полоз
M piäp painoa laid́oolõ jalgassõõᴅ i saanikollõ jalgassõõᴅ tuleb painutada reele jalased ja saanile jalased
Lu laid́d́ol on jalgasõᴅ, jalgassijõõ nall õllaa tormaaᴅ reel on jalased, jalaste all on rauad
Lu jalgasiijõõ pääl on kotaraᴅ jalaste peal on kodarad
J lumi jalgahse alla krutisõb (Must. 172) lumi krudiseb (ree)jalase all
P jalaja puussa painaass lait́uo jalgahsõᴅ vai saanikuo jalgahsõᴅ jalakapuust painutatakse ree või saani jalased
Lu lait́oo jalgaᴢ reejalas
M lait́joo jalgassõᴅ ree jalased
I painattu jalgaᴢ painutatud jalas
J raut jalgõsõᴅ raudjalased
Lu jalgasõn liitoᴢ jalase pea esimene jätk
2. linnaseidu, -jalg | vn солодовой росток
M linnahsõd läpi tšäs̆sii õõrtaaᴢ, etti lähteiss jalgassõd vällää linnaseid hõõrutakse käte vahel, et eod tuleksid ära
Li linnasõõ jalgaᴢ linnaseidu, -jalg
M linnassõõ jalgassõᴅ linnase eod.
Vt. ka adrajalgaᴢ, puujalgaᴢ
Vt. ka jalka

jalka Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R vdjI) jalk Ke J-Tsv. jalkᴀ Ku jalga Lu-Must. Ялка Pal₁ Я́лка K-reg₂ Ярга Pal₁ Я́рга Ii-reg₁ gialka ~ dialka Kr, g jalgaa K P M Lu Li Ra J I
1. jalg | vn нога
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, ei suuda liikuda, vanad jalad ei lähe edasi
P miä nõizõn jalkoi tšennittämää ma hakkan jalgu kängitsema
P inehmin on ilma jalkoi, mitä siä tämäss tahoᴅ inimene on jalutu, mida sa temast tahad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu jalga kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
P tšell on jano, senel on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
P ühs jalka on maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
M täll on pää kõlmõttomann jalkanna, ep tää, mitä teeʙ kk tal on pudrupea (tal on pea kolmandaks jalaks), ei tea, mida teeb
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea jalgadele puhkust ei anna (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
P petohsõl on lühüüd jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa kk jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
L pani tätä jalkonaa sõtkomaa savvõa pani teda jalgadega savi sõtkuma
Lu miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi (enam) jalul
J lahs hüpib jalgalt jalgalõõ laps hüpleb jalalt jalale
I jalkojõõ päälä tšäüᴅ käid jalul (= käid voodist üleval)
Po pääss i jalkoissaa peast jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elati hästi, aga nüüd riieldi nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu tämä jalkoi veitteep peräᴢ ta veab jalgu järel
J tõizõlõ jalka rissi panõma teisele jalga ette panema
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla
Lu nät sai jalgõd alla, nõis üvvii elämää näe, sai jalad alla, hakkas hästi elama
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
Li jalka muurahtu ~ jalka suri jalg suri (ära)
J võtti jalgõᴅ jalad väsisid (ära)
Ra kurki nokki jalgõᴅ kuresaapad on jalas (= jalasääred on tuulest lõhenenud)
J raska jalgaa pääll õlõma raskejalgne (= rase) olema
M tuli suurilla jalgoilla tuli suurte sammudega
J täll om puu jalk tal on puujalg
Lu vokii jalgõᴅ vokijalad
M ŕumkaa jalka viinapitsi jalg
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ sellel(t) juba enam kui (üks) kord murti tagajalad
J lapp jalk lestjalg; lampjalg; labajalg, jalalaba
P jõka jalgaa assõmõlla panõtõltavassi (itkust:) igal sammul (igal jalaastel) tagaräägitavaks
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad jäid (läksid) hellaks
Ra jalgaa kant jala kand
J jalgaa seltš jala selg
Lu jalgaa jältši jalajälg
M jalgaa tallaa jältši jalatalla jälg
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika jalalabadega mõõdeti vari (= varju pikkus) ja saadi teada, mis kell(aaeg) on
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ tema on nii(sugune) tallalakkuja, (kas või) tallaalused lakub (üle)
Lu jalka terä jalalaba varvastepoolne osa
Lu jalka rätte jalarätt
J jalk inimin jalakäija
J jalk vätši jalakäijad
2. linnasejalg, -idu | vn солодовой росток
Lu eestää ne jalgad võtõtaa poiᴢ, siiz javõtaa algul võetakse need linnasejalad ära, siis jahvatatakse
P linnaχsyõ jalgaᴅ linnasejalad, -eod
3. harkadra haru e. sõrg | vn ножка у рассохи
Li enne adrakaa tšünnettii. adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ ennemalt künti puuadraga. Puuader oli .. noh, nimetati adraharudeks
4. jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu jalka on mõõttu; seitsee jalkaa, se on süli jalg on mõõt(ühik); seitse jalga, see on süld
Lu merisüli õli kuus jalkaa, a maasüli õli seitsee jalkaa meresüld oli kuus jalga, aga maasüld oli seitse jalga
■
Kõ jänessee jalka kassikäpp (lill)
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine
J vazikaa jalk ripub nenäss nina on tatine (tatt ripub ninast).
Vt. ka adra-jalka, esijalka, järjüüjalka, karvajalka, klimppajalka, kover-jalka, linnazjalgaᴅ, muhkujalka, mätäjalka, pittšijalka, ramp-jalka, ramppajalka, satajalka, sõnajalka, štanajalka, takajalka, takujalka, tšellijalka, tšerijalka, vokiijalka, vääräjalka, üφsjalka
Vt. ka jalgaᴢ

kanta K-Ahl. P M Kõ Lu Li Ra I kantõ Lu Li J kant Li Ra J-Tsv., g kannaa M Kõ Lu J
1. kand (jalal, sukal, jalatsil); tagumine osa; järelejäänud osa, konts | vn пятка (ноги, чулка, обуви); задняя часть; остаток чего-либо
M tämä kannaa lõhkõᴢ ta lõi (jala)kanna katki
J kaa mi uhka, nii kantojõ pääll i pööriʙ vaat kui uhke, nii kandade peal keerutabki
Kõ teen sukalõõ kannaa koon (teen) sukale kanna
P johzõʙ, jalgaa kannat pakaroisyõ tapaavaᴅ jookseb (nii), (et) jalakannad puutuvad tuharaisse
Lu sukaa kanta ~ M suk̆kaa kanta sukakand
Lu noskaa kanta sokikand
Lu saappugaa kanta saapakand
Lu välissä nät ku katkõ vikahtõ kannõssaa vahel, näe, läks vikat kannani katki
Lu vikahtõõ kanta vikatikand
Lu tširvee kanta kirvekand
Lu kuza soo lopuʙ i algõʙ kõva maa, sitä kutsutaa soo kanta kus soo lõpeb ja algab kõva maa, seda kutsutakse sookannaks
J nõizõtt maat pesemä, siiz loovvaa kannõll vähäize hiuttõgõ (kui) hakkate põrandat pesema, siis nühkige natuke luuakontsuga
J tšüünteliä kant ~ kant tšüünteliä (põletatud) küünlajupp
Li see õli leemine, leemine villa, esimein villa, a see tõinõ vill õli jo leemine kantõ see oli tallevill, esimene vill, aga see teine vill oli juba tallevilla järelvill
Lu kanta tali, seneekaa nõsõtaa seili ülleel tagumine tali, sellega tõstetakse puri üles
2. (seene) jalg, kand, vars | vn ножка (гриба)
M siined õllaᴢ mokomaᴅ, näiltä ku lõikkaat kannaa vällä, siis tuõp piimä piimikud on niisugused, (et) kui lõikad neilt jala ära, siis tuleb piim (välja)
■
M tuulõõ lennolõõ tehäs viis kantaa tohossa, rutisõllas tuulõõ lentoa, laskõas tuulõõsõõ ohatisele tehakse tohust viisnurk, surutakse (sellega) ohatist, lastakse tuulde
Lu nüd jo meni kõiɢ taivaz umpi kantaa nüüd läks juba kogu taevas lauspilve.
Vt. ka aŋkkuri-kanta, leivää-kanta, maštikanta, saappuga-kanta, sookanta, tšerikanta, tšäpükanta

kanto Kett. K L P M Kõ-Len. Lu Li Ra J I Kl (Ja-Len. Ku) Ка́ндо Pal₂ K-reg₂ Ка́нто ~ Кяндо Pal₂ Кандо Ii-reg₁, g kannoo K M Kõ Lu Li Ra J I Ku kannuo K P kanno J kannuu Kl
1. känd | vn пень
Li leikõttši on, ku on leikõttu mettsä poiᴢ, on jäätü vaa kannoᴅ raiesmik on (see), kui mets on maha raiutud, on jäänud vaid kännud
J ähkää tširves kantoo löö kirves kändu
P nie on vanat kannod i nie pimiεs paissavaᴅ need on vanad kännud ja need hiilgavad pimedas
K petäzikkos, katazikkoᴢ, kuivaa kannoo päällä männikus, kadastikus, kuivanud kännu peal
P millin kanto, mokomain võsatši vs missugune känd, niisugune võsugi (= käbi ei kuku kännust kaugele)
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab võsugi
J ebõ kantoa, epko võssa kk pole kändu ega võsu (= ihuüksi, omasteta)
Lu tõrva kantoissa ajõtaa tõrvaa tõrvaskändudest aetakse tõrva
Lu mettsäz on puu kanto metsas on puukänd
Li petäjää kannossa tehhää tõrvaa pedajakännust aetakse tõrva
Ra kanto obakk kännuseen
J kannoo tüŋk kännutüügas
2. jalg, vars (seenel), juurikas (kapsal) | vn ножка (гриба), кочерыжка (капусты)
J lõikkas pää naizõlta niku kannolta kapusaa rl lõikas naiselt pea nagu juurikalt kapsa
3. konts, päraots | vn черенок, цветоножка; задняя часть
M muragaa kanto muraka(marja) konts
Lu tšävüü kanto võrgukäbi pära(ots)
■
L vai lieb õnnõva kazyõ taluo kanto kas on õnnelik (saab õnnelikuks) selle talu {k.} (= põlispere)?
Vt. ka eeskanto, esikanto, mesikanto, tammikanto, tammiskanto, tšerikanto, tõrvaskanto

koipa (Lu) koip J-Tsv., g koivaa koib, jalg | vn нога, ножка, лапка
Lu miä koipii lõikkaan poiᴢ ma lõikan (loomanahalt) koibi ära
J harottõõ nütt koipiit aja nüüd koibi harali (= katsu sa nüüd veel hüpata)!

kopsu M, g kopsuu jalg (lambal, seal) | vn голяшка (баранья, свиная)
niilä letšittääᴢ lampaa kopsuita, ku lampaaᴅ χrammaittavaᴅ nendega ravitakse lamba jalgu, kui lambad lonkavad
siğgaa kopsuᴅ i lampaa kopsuᴅ, jalka põlvõõssaa on kopsu; nastassiann veetii kopsut pihlaalaa tšasovnaa, annõttii ker̆rääillee seajalad ja lambajalad, jalg põlveni on {k.}; anastasiapäeval viidi (lamba)jalad Pihlaala kabelisse, anti kerjajaile
õsin siğgaa kopsuita stüüdenissi ostsin seajalgu süldiks

mätäjalka M-Set. fig mädajalg, mädanenud jalg (seenel) | vn гнилая ножка (у гриба)
mätäjalka persee alla isup. obahka. tatti (Set. 18) mõist istub, mädajalg perse all? – Tatikas

takujalka: takujalkõ ~ taku-jalka Li taku-jalk J-Tsv. tagajalg, tagumine jalg | vn задняя нога
Li miä ravvõtin õpõzõl õikaa esi-jalgaa i kurraa taku-jalgaa ma rautasin hobusel parema esijala ja vasaku tagajala

tšedrbapka Li kerilaua jalg | vn основа мотовила

tšerijalka M Kõ, hrl pl tšerijalgaᴅ M Kõ
1. kerilaud, hrl impers kerilauad | vn воробы, кресты
M perää piäp tšeriä tšerijalkola [= tšerijalgoilla] (Len. 262) pärast tuleb kerida kerilaudadel
Kõ sis tõin tšerijalgaᴅ rih̆hee siis tõin kerilauad tuppa
2. kerilaudade jalg, kerijalg | vn основа воробов
M tšerijalgaᴅ, täm seizop kõlmõõ jalgaa päällä kerijalg, see seisab kolme jala peal
M mizel tšer̆riäᴢ, se on tšerijalgaᴅ. a neet päälee pannaᴢ, rissilavvaᴅ mille peal keritakse, see on kerijalg, aga need, mis peale pannakse, (on) kerilauad.
Vt. ka tšerikanto, tšerilauta, tšeri-puu, tšerä-lauta

varsi Kett. K-Ahl. P M Kõ Po Lu Li Ra J I vars M Kõ Lu J varᴢ Ra Варзи Pal₁, g varrõõ Kett. M Kõ Lu Li Ra J varryõ P
1. vars (rohttaimel), jalg (seenel) | vn стебель, ботва, стрела (растения), ножка (гриба)
J roholl om varsi rohttaimel on vars
Lu linad maal likkostii, niikavva piettii ku vars märkeni (kitkutud) linad ligunesid maas, niikaua peeti, kuni vars läks mädanema
M buĺbukaz on pitšää varrõõkaa vesikupp on pika varrega
Lu aavaa lehoz on varsi pittšä ja hoikka haavalehel on vars pikk ja peenike
Lu koivugriba, mokoma peeni, pittšä varsi, valkaa, kazvõb märtšis paikkoiᴢ kaseseen, niisugune väike, (tal on) pikk jalg, valge, kasvab märgades kohtades
Lu varõsõõ munal eb õõ vartta murumunal ei ole jalga
J vartt müü mööda vart, vartpidi
M opõzõõ-ublikkaa varsi on aivoo üvä süätavvissa hobuoblika vars on väga hea kõhulahtisuse vastu
P talvõss tuvvass kahyõ raamii väliisie puollaa varsii i katiikäpälii talveks tuuakse kahe (akna)raami vahele pohlavarsi ja karukoldi
Li tuĺpanaa varrõt jo puksahtaastii maassa tulbid (= tulbi varred) juba tärkasid maast
Ra kukaa varᴢ lille vars
M omenaa varrõᴅ ~ J maamunaa varrõᴅ kartuli varred (~ pealsed)
M markofkaa varrõᴅ porgandi pealsed (~ varred)
J luukaa varsi sibula vars (~ pealne)
2. vars, käepide (luual, rehal, kirvel, kruusil, noal jms.) | vn ручка, рукоятка (палка (метлы), рукоятка (граблей), топорище, черенок (ножа), ушко (кружки) и пр.)
I meetlaa paat kaijjee kep̆pii, se on varsi luuale paned selle kepi (taha), see on vars
P tehtii metla, pantii varsi perää tehti luud, pandi vars taha
M kupoaŋko on rautõn aŋko, pitšääkaa varrõõkaa ahtehark on raudhark, pika varrega
Li tširvee hamarõ i terä i kõrvõ, kuhõ pannaa se varsi kirve kand ja tera ja silm, kuhu pannakse see vars
J õlki varrõssi valõlõ, niitti siimassi sitele rl õlg (piitsale) varreks vala, niit keeleks seo
M õlut-kavilla õli pittšä varsi õllekopal oli pikk vars
J lipitts on migääkaa vizgõtaa, puuss on kaivõttu, dei vars on jätettü tuulamiskühvel on (see), millega visatakse (vilja), puust on õõnestatud, ja vars on jäetud
M savvizõt kupid varrõõkaa savikruusid kõrvaga
J bagra varsi meni kattši pootshaagi vars läks katki
Lu aro varsiije leikataa tševvääl varraa, kõnz on veel mähä rehavarsi (= puid rehavarte jaoks) lõigatakse (metsast) kevadel vara, kui on veel mähk (puukoore all)
Lu aroo vartõõ pannaa aroo seltšä reha varre külge pannakse rehaselg (rehapea seljaosa)
P piipuu varsi ampaiᴢ piibu vars hambus
J luzikaa varsi lusika vars
Lu lapjaa varsi labida vars
M J tširvee varsi ~ Lu tširvee vars kirve vars
J vasaraa varsi vasara vars
M kurassõõ varsi noa pea
Lu Ra roozgaa varsi ~ Po ruozgaa varsi piitsa vars
Lu õŋgõõ varsi õngeritv
3. (saapa) säär | vn голенище
M oporkaᴅ, need on van̆noilta lõikattu varrõd vällää kotad, need on: vanadelt (saabastelt on) lõigatud sääred ära
Lu tõizõt teräd õltii vanoill varsill, ned õltii golofkõᴅ vanadel (saapa)säärtel olid teised pöiad, need olid saapapöiad
Li naizill õltii tšennäd lühhie varsieekaa naistel olid pehmed saapad lühikeste säärtega
J saappõgaa varrõd om vähäize ahtaaᴅ saapasääred on natuke kitsad
M kase pojokkõin ep peznü kaglaa kaugaa, roojakaz niku saappõgaa varsi see poisike ei ole kaua kaela pesnud, (kael on) must nagu saapasäär
M süä laŋkõs saappagaa vartõõ kk süda langes saapasäärde
Lu tšennää varrõᴅ saapasääred
4. (suka) säär; (kinda) pära | vn паголенок; строчка (рукавицы)
Li sukal on terä, kanta i varsi sukal on pöid, kand ja säär
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli ennemalt üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
J vana sukaa varsi lõŋkõinõ vana sukasäär, villane
M alõtsõõ varsi kinda pära
■
Lu navaa varrõõ pani tšiin sidus nabanööri kinni
J tšäsi varsiit üles koorima käiseid üles käärima.
Vt. ka arovarsi, baabukk-varsi, jalkavarsi, malinavarsi, marjaa-varsi, määtalavarsi, napavarsi, piipuu-varsi, pittši-varsi, puuvarsi, rooskavarsi, sukaa-varsi, tširveevarsi, tširvezvarsi, tšäsivarsi, ublikkavarsi, uvaa-varsi

vokiijalka M voki jalg | vn ножка самопрялки