[VOT] Vadja keele sõnaraamat

eeskanto Kett. P M Kõ Li I subst., adj. esimest korda poegiv v. poeginud v. poeginu (lehma kohta) | vn первотельная, первотёлка
M noor lehmä, kumpa esimein kõrta kantõõʙ, se on eeskanto noor lehm, kes esimest korda poegib, see on {e.}
I õli lähtemä, siiz eeskanto lehmä oli mullikas, siis (sai tast) esimest korda poeginud lehm.
Vt. ka eeskanto-lehmä, esikanto