[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hukkauta L M Kõ (Kett. Len. Ja-Len.) χukkauta (Kõ), pr hukkauʙ M, imperf hukkauzi Len. L hukkauzii Kett. hukkausi M-Set. hukkauᴢ L Ja = hukkaussa
M koolõʙ inehmin, a žiivatta hukkauʙ vai taukõõʙ inimene sureb, aga loom saab otsa või lõpeb
L pummala nõita tetši, että lehmä hukkauzi Pummala nõid tegi (nii), et lehm lõppes
L lampaa tauti on ollu varõpõ, paĺĺo hukkauz lampaita varem on olnud lambataud(i), palju lambaid sai otsa
Kõ repo on hukkaunnu tee serväᴢ rebane on kärvanud tee servas