[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aatto Kõ Ra J (Li), g aatoo Ra J eelmine õhtu; eelõhtu, (pühade)laupäev | vn канун
Ra kui marigaaššaa tehtii, aattonn jo segattii rüizjavoo soojaa vettee kui marjaputru tehti, segati rukkijahu juba eelmisel õhtul sooja vette
Li uuvvõ voovvõõ aatollõ panimmõ kõlmõõ paan nallõ vana-aastaõhtul panime (esemeid ennustamiseks) kolme paja alla
J vesiristä aattonn mentii tšerikkoo kolmekuningapäeva eelõhtul mindi kirikusse
Kõ üφs kõrt vuvvõz õli valvotuli, kupoĺoo aattonn üks kord aastas oli jaanituli (= tehti jaanituld), jaanilaupäeva õhtul

imessüä Li Ra, pr imesüʙ, imperf imessü Ra = imettüä
Ra kui marigaaššaa tehtii, aattonn jo segattii rüizjavoo soojaa vettee; siiz üütä seiso ahjoᴢ, imessü kui marjaputru tehti, (siis) juba eelmisel õhtul segati rukkijahu sooja vette; siis öö otsa seisis ahjus, imaldus

laukopäivä Al. K P M Kõ S Lu Li Ra J I (Kett. L) lauko-päivä K-Ahl. Li laukopäiv ~ lauko-päiv J-Tsv. lauk-päivä Ku (Len.) lauppäivä Ke-Set. I Лавго Пейва Tum. laupäev; püha(de) eelpäev, püha(de) laupäev | vn суббота; канун
M nätelizä seitsee päivää: tuhkõpäivä, tõiznõpäivä, kõlmõspäivä, nelläspäivä, viijespäivä, laukopäivä, nätilpäivä nädalas on seitse päeva: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev
Lu laukopäivä on saunapäivä laupäev on saunapäev
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandaid pesta on laupäeva töö
Kõ möö einää lõpõtimma laukopään me lõpetasime heina(teo) laupäeval
I nätilpäänä ja laukopäänä tšerikkoo mentii pühapäeval ja laupäeval mindi kirikusse
P tulõmma tõizõl laukopäivää tuleme järgmisel laupäeval
I tšihlogua õli kahsi päivää, lauppäänä jo starikad hulkkuzivaᴅ vastlapäeva peeti kaks päeva, taadid hulkusid ringi juba laupäeval (= eelmisel päeval)
K troitsaa laukopäivänn tožõ pominoitõttii ka nelipühade laupäeval mälestati surnuid
Lu peeĺĺiukpäivää laukopään väikese vastlapäeva laupäeval
L laukopεä õhtago laupäevaõhtu.
Vt. ka suvotta-laukopäivä, troittsa-laukopäivä
Vt. ka laukupäivä

marikaašša Li J marikaš J-Ränk marigaašša Ra marjapuder (puder imaldatud rukkijahust ja marjadest | vn каша из ржаной муки и ягод)
J marikaašša tehtii ruis-javoss, pantii poolõssa vai jõvikassa, ühell oomnikkoa hämmenettii, sis pantii päivässi ahjoo, tõizõll oomnikkoa pantii marjaᴅ, takaas pantii ahjoo, õhtogonna vassa süütii marjapuder tehti rukkijahust, pandi pohli või jõhvikaid (hulka), ühel hommikul segati, siis pandi päevaks ahju, teisel hommikul pandi marjad (hulka), pandi ahju tagasi, alles õhtul söödi
Ra kui marigaaššaa tehtii, aattonn jo segattii rüizjavoo soojaa vettee kui marjaputru tehti, (siis) segati rukkijahu juba eelmisel õhtul sooja vette.
Vt. ka marjakaašša, marjarooppa, mähtšä, mämmi¹