[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aminoittaa M, pr aminoitan, imperf aminoitin (posida, lausuda sõna „aamen” ütlemise ja haige koha vajutamise abil | vn заговаривать, заговорить болезнь, употребляя слово «аминь», диал. зааминуть)
pok̆koonik̆kaa sõrmõõkaa piäʙ aminoittaa sööjääluuta, sis täm kuivõõʙ surnu sõrmega tuleb „aamen-aamen” öeldes vajutada kooljaluud, siis see kuivab (ära)
nõis paisõ, piäp nõissa aminoittamaa ühezä õhza päält, lutissaa õhzat sõrme kaa, siis aminoittaa paisõ (Len. 260) tekkis paise, tuleb hakata lausuma üheksa oksa pealt, pigistada oksi sõrmega, siis lausuda paise (minema)

hitto Kett. P J I, g hitoo J kurat, vanakurat (ka sõimu- v. kirumissõnana) | vn чёрт, бес (и как бранное слово)
J hitto vei koorõma ümper kurat viis (= ajas) koorma ümber
I emitelläss, hitossi juõllass, i saatanassi sõimatakse ropult, nimetatakse kuradiks ja saatanaks
J ai siä hitto, vana hitto ah sa kurat, vana kurat!
J hitto, ku tšippassi tallõzid villii päälee kurat, kui valusasti sa konnasilma peale astusid!
P hitto sinua võttaguos kurat sind võtku!
J kuss hitolt on leütennü kõig mokomõd barišnikaa kooziᴅ kust kuradilt on (ta) saanud (leidnud) kõik niisugused parisniku kombed!
J hittoatši eb näü pimmiäᴢ mitte kuraditki ei näe pimedas
J mee hitolõ (~ mee hitoo maalõ) käi kuradile (~ mine kuradi maale)!
J kõik pööriten rihess hitolõõ keerutan kõik toast kuradile!
J kui tämä hitoo viisi brantsahtaaᴢ ahjopäält maalõõ kuidas kuradi kombel ta (ometi) prantsatas ahju pealt maha!
J hitoo vahv meeᴢ kuradi vahva mees

hullukkõin Lu J-Tsv. χullukkõinõ J ullukkõinee K-Ahl., g hullukkõizõõ Lu J
1. dem. adj., subst. rumaluke, lollike; väike laps, lapsuke (hellitussõnana) | vn глупенький; маленький (о ребёнке, ласкательное слово)
J kahs aastaikõin lahs veel on hullukkõin kaheaastane laps on veel rumaluke
Lu siä õõd niku hullukkõin lahᴢ sa oled nagu väike laps
J hullukkõim makkaap tšättšüᴢ lapsuke magab kätkis
J perennainõ pahatapainõ, ize ilkaa näkoinõ, ep pannu lassa kattsomaa, χullukkõissa hoitamaa rl perenaine õel, ise ilge näoga, ei pannud last vaatama, lapsukest hoidma
2. K-Ahl. veidi hull | vn безрассудный

jebi-jebi Lu (manamist v. kirumist tähistav deskriptiivne sõna | vn дескриптивное слово, обозначающее порицание, осуждение)
mill õli däädännain mokoma, että silmii lipi-lipi, a takkaa-silmii jebi-jebi mul oli onunaine niisugune, et silme ees lipitses, aga tagaselja manas

juttõõmin J-Tsv., g juttõõmizõõ J
1. rääkimine; jutt | vn говор; разговор
2. käsk | vn наказ, слово, приказание

kokkasõna M (K-Al.) naljasõna | vn шутка, шутливое слово
K tämä vassaab maksimallõõ kokkasõnõilla (Al. 11) ta vastab Maksimale naljasõnadega

kränttsi J-Tsv., g kräntsii J
1. koer, krants | vn собака, пёс
kränttsi üht perä haukuʙ krants haugub ühtesoodu
2. fig krants, jultunud inimene (ka sõimusõnana) | vn бесстыдник, пёс (ругательное слово)
ann va lahzõlõõ voli, ni kazvotõt kräntsii anna ainult lapsele voli, siis kasvatad (üles) krantsi
tämä, põrku, tõhib minnua kuttsua kräntsissi tema, põrguline, julgeb mind krantsiks nimetada!

kulta Kett. K R L P M Ja-Al. Lu Li J I Kr kult J-Tsv. kulde Kr Ку́лда Pal₁ Ii-reg₁, g kullaa R L M Kõ Lu Li J
1. kuld; kuldraha(d) | vn золото; золотые монеты
Lu tervüz on kallõõp kullass i õppaass tervis on kallim kullast ja hõbedast
I kulta on päällä, alla on roosõhtunnuɢ kk kuld on peal, (aga) alt (all) on roostetanud (= pealt kuld, alt muld)
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
L mahzamma kullall maksame kullaga
K vajõltõlid minud vihojõõ viinojõõ, .. kulunõisii kultõjii, kukittajani (Al. 43) rl vahetasid mu vihade viinade vastu, .. kulunud kuldrahade vastu, mu lilledega ehtija
M süämmessä siirulliin, viirulliin, päältä kullaa karvalliin. luukka (Set. 18) mõist seest siiruline, viiruline, pealt kullakarvaline? – Sibul
J i katsop kult sõrmuss ja vaatab kuldsõrmust
R kulta müntit (Reg. 29) kuldmündid
P kulta kudriᴅ kuldlokid
M kulta kuĺa kullakott
2. fig kuld, kullake (hellitav pöördumine rahvalauludes) | vn золотце (ласковое обращение в народных песнях)
R laulaka emäni lahzet, kukkuka emäni kullat (Reg. 17) rl laulge, mu ema lapsed, kukkuge, mu ema kullad
J isä kuttsu kullõssi rl isa kutsus (mind) kullaks
J puuttu kulta kuulõmaa rl sattus kullake kuulma
J assiä, veli-kult, mikä siä õõt herkk oi sina, veli kullake, küll sa oled õrn!
3. fig kuld (fekaalide kui aiaväetise kohta kasutatav sõna) | vn золото (слово употребляется в значении фекалий как удобрения)
Lu miä meen kultaa veittämää ma lähen kulda vedama
M val̆laas peenträ talvõssi kullaakaa valatakse peenar talveks kullaga üle
■
J kult pähtšen (Tsv.) kreeka pähkel.
Vt. ka velikulta
Vt. ka kullakko, kulloᴅ, kullõkkõin, kulto

kurja K-Ahl. R-Lön. P M Lu Li Ra Kr (K-Al. K-Sj.) kurjõ J-Tsv. kurǵe Kr Ку́рья Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁ Курья́ Ii-reg₁ Куррья Pal₁ Ii-reg₁, g kurjaa Lu Li J kurja J
1. halb, paha, kuri; vilets, kehv | vn плохой, дурной; худой
M näväd eb bõltu kurjad rahvaaᴅ nad ei olnud halvad inimesed
L kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
Li kui sill on kurja elo, kehno elo küll sul on halb elu, vilets elu
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad (= vilets elu)
P kurja tuuli vinge (kuri) tuul
2. subst kuri, halb | vn зло
Lu lahs nõõp kurjaa tetšemää laps hakkab kurja tegema
3. subst nurjatu, raisk (sõimusõnana) | vn негодяй, негодник, окаянный (бранное слово)
J tuõt siä, kurjõ, kottoo kas sa, nurjatu, tuled koju!
J aissiä kurjõ, et siä õõ parõp, vet pani lühzikoo (piimäkaa) ümper ah sa raisk, ei ole sa parem, lõi (= lõid) ju lüpsiku (piimaga) ümber
4. Pal₁ Ii-reg₁ torm | vn буря.
Vt. ka kuri, kurjato

lipi-lipi Lu (lipitsemist tähistav deskriptiivne sõna | vn дескриптивное слово, обозначающее заискивание)
mill õli däädännain mokoma, että silmii lipi-lipi, a takkaa-silmii jebi-jebi mul oli onunaine niisugune, et silme ees lipitses, aga tagaselja manas

lippu¹ Lu (verbi lõppua imperf. sg. 3. p-ga kaasnev markeeriv paralleelsõna | vn маркирующее слово, употребляемое вместе с 3-им л. ед. ч. имперф-а от глагола lõppua)
i lippu lõppu kaaska ja muinasjutt lõppeski
se lippu i lõppu see lõppes

länttsü Lu, g läntüü lents, (joogi)veest tühi, ilma (joogi)veeta (purjelaeva kohta) | vn безводье (слово, означающее случай, когда на судне кончается питьевая вода)
vesi kui lopub alusõssa, siz jutõllaa: on länttsü kui (joogi)vesi lõpeb purjelaevast, siis öeldakse: on lents
piäb ajjaa länttsüssaa tuleb sõita (purjelaev) lentsiks (= sõita, kuni (joogi)vesi laevas lõpeb)

puhõ: puhõɢ vdjI (Ma) Пу́ге Pal₁, g puhõõ: puh̆hõõ Ma kõne, sõna | vn речь, слово

see² K-Ahl. sie L se ~ seh K-Ahl. interj (tülgastust, põlgust väljendav sõna | vn слово, выражающее презрение)

sõimasõna M sõimusõna | vn ругательство, ругательное слово
miä en suv̆vaa sõimasõn̆noi ma ei armasta sõimusõnu.
Vt. ka sõittõlusõna

sõna K L P M Kõ Ja Lu Li J I (Kett. R) sana (K R Ra) śenna Kr Сэна ~ Са́на Pal₁ Сэ́на K-reg₂ Ii-reg₁, g sõnaa K L P Lu J sõn̆naa vdjI
1. sõna | vn слово
M sõna sioʙ i sõna pääseʙ vs sõna seob ja sõna päästab
P sõna sõnass, miez mehess vs sõna sõnast, mees mehest (= meest sõnast, härga sarvest)
M nii tarkat kõik sõnaᴅ kõik sõnad (on) nii targad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnal(t)
M siäl kõik sõnat tõizõl viittä pajattaas ku meilä seal (Lauga ääres) räägitakse kõiki sõnu teistviisi kui meil
J paĺĺo sain vassumõisia sõnoita (küsitlemisel) sain palju uusi sõnu
Kõ miε õlin nii eittünnü, ett sõn̆naa en võinnu juõlla ma olin nii ehmunud, et ei saanud sõna(gi) ütelda (= ei saanud sõnagi suust)
Lu siä õõd nii herkka, sinnua et saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõna ega muuga
M tällee viskaa niku erneitä seinääsee, eväd minuu sõnat tällee tartu talle viska nagu herneid vastu seina, ei minu sõnad temale mõju (külge hakka)
Lu tere, vana pere, se on meijee sõna tere, vana pere – see on meie väljend (sõna)
Lu argippa kuuma on pettelikko, ühs sõna täll vaa on verna, se on dorova vader Arhip on valelik, ainult üks sõna on tal õige, see on tere
Lu tõissa sõnnaa elä oottõõ teist sõna ära oota (= ära oota, et sulle teist korda öeldakse)
M lahzõõ ain piäp kuulõta vanapaa sõn̆naa laps peab alati kuulama vanema (inimese) sõna
Lu tagotap sõnnaa ta kokutab
M vana sõna vanasõna
2. sõnum, sõna, teade | vn слово, весть
Lu enne ku poika kosi tütöö, siis tootii kehnojõ sõnijõ enne kui poiss kosis tüdruku, (siis) peksti keelt (toodi halbu sõnumeid)
P vie tällie sõna vii talle sõna
R sõsõ veeʙ sõnat sõrmikkaaza rl õde viib sõnad sõrmikus
J sõna tuli päälee tuli teade
3. kuulujutt, kumu | vn слух
J sõna johzõb jõka poolõõ kuulujutt levib igale poole
4. sõna, tõotus | vn слово, обещание
L isä ja emä antõvat sõnaa isa ja ema andsid sõna
M noorikkõ annap sõn̆naa, etti meeb mehelee pruut annab sõna, et läheb mehele
M annõn sõn̆naa õmassi iässi andsin tõotuse kogu eluks (oma eluajaks)
J siä et piä sõnass tšiin sa ei pea sõnast kinni (~ sa ei pea oma sõna)
Lu se seizob omal sõnal ~ se piεb oma sõna see peab oma sõna
J sõnass tšeeltiss sõna tagasi võtta
M nii õli meil sõnass tehtü nii oli meil kokku lepitud
5. mõiste, tähendus | vn значение
M sää i ilma, se on ühs sõna {s.} ja {i.}, see on üks mõiste
M täätäjäᴅ i arpuliᴅ, se on niku ühs sõna targad ja nõiad, sellel on nagu üks tähendus
6. värss, (laulu)rida | vn стих, (стихотворная) строка
P kanõi sõnoi laulõttii ain neid värsse lauldi aina
P ühz alkõ laulaa i niitä sõnoi tõizõd laulavat takaa üks hakkas (ees) laulma ja neid ridu laulavad teised (tagant) järele
7. pl nõiasõnad | vn заклинание
Kett. sõnoi lugõtõlla nõiasõnu (peale) lugeda
■
M viskazimma vähäkkõizõõ sõn̆naa sõnelesime vähekese
Lu pikkarain sõna meni tämääkaa rissi väike sõnavahetus oli temaga
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
K ühee sõnaakaa ühe sõnaga, lühidalt
M kot̆toa sõn̆noi üli läv̆vee elä vee ära räägi koduseid asju välja!
J laska üüssi, jumala sõnaa peräss laske öömajale (ööks), jumala nimel.
Vt. ka kokkasõna, laulu-sõnaᴅ, mälestüssõna, narrasõna, rissisõna, suusõna, sõimasõna, sõittõlusõna, tširosõna
Vt. ka sõnain

sõna-sõnalt J-Tsv. sõna-sõnalt | vn дословно, слово в слово
sõna-sõnalt juttõli kanni sõna-sõnalt ütles nii

šuutkasõna M naljasõna | vn шуточное слово
kase on šuutkasõnaᴅ need (see) on naljasõnad

tina K P M S Li J (Ra) t́śina Ku tinna Kr, g tin̆naa M tina | vn олово
P sulatõttii tinaa sulatati tina
M kartõn asõ piäb vallaa tin̆naakaa ..., etti tämä eb vootaiᴢ plekknõu tuleb tinutada ..., et see ei jookseks (läbi)
Ra pajatab niku tinaa valaʙ kk räägib nagu tina valab.
Vt. ka sigaa-tina

tõsi-sõnain J tõesõnake, tõesõnumike | vn верное слово, правдивое словцо, правдивая весточка
se tõi tõsi-sõnaizõᴅ rl see tõi tõesõnumikesi