[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aada K P haada M-Set. Адасъ Tum., g aadaa K haadaa M = aadu
K aina tšihus ku aadaa kattila aina kees nagu põrgukatel

azd́a, azi, azja, aźja Vt. aźźa

auta Kett. K R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li J I (R-Eur. R-Lön. Ra) autõ Lu J aut Ra J-Tsv. hauta R-Reg. Lu (Ku) Аута Pal₁ А́ута K-reg₂ Га́уда Pal₁ Ii-reg₁, g avvaa P M S Lu Li J I avva R-Eur. R-Reg. J havvaa Lu
1. auk, urg | vn дыра, яма, нора
Lu tõizõl autaa kaivaᴅ, a izze autaa laŋkõõᴅ vs teisele auku kaevad, aga ise auku langed
M ku bõõ kooppaa tšell, siᴢ pannaaᴢ omenaᴅ autaasõõ kui mõnel pole keldrit, siis pannakse kartulid koopasse (auku)
I auta suuri on, õunaa paaᴅ, lantut paaᴅ, siz mätät tšiin koobas (auk) on suur, paned kartuleid, kaalikaid paned, siis matad kinni
Ra tõrvaa avvaᴅ tõrvaajamise augud
J iźvosk panna auta, valõta vett pääle, siis tämä põlõʙ lubi pannakse auku, valatakse vett peale, siis see „põleb”
J linad upotõttii autaa linad uputati (= pandi likku linaleo)auku
Lu kuza õllaa ragod i avvõᴅ, špakljofkal pannaa tšiin kus on praod ja augud, pannakse pahtliga kinni
J tuhk aut leeauk, tulease
Lu siäl õltii mettsäz mettsäsigaa avvaᴅ, siäl näväd elussivaᴅ seal metsas olid mägra-urud, seal nad elutsesid
K mene helvetii autaa mine põrguhauda
2. hauakoht jões, meres | vn омут, впадина дна реки или моря
Lu virt on uurtõnud avvaa vool on uuristanud haua (jõepõhja)
Lu merez on tooš hauta, pani hautaa võrkoᴅ ka meres on haud, pani hauda võrgud
R eb lepu [= lõpu] meri kaloss süvä auta ahvakkais [= ahvakkoiss] (Reg. 40) rl ei lõpe merest kalad, sügavast haua(koha)st ahvenad
3. (surnu)haud | vn могила
K pokoinikka veetii autaa surnu viidi hauda
Lu rohi-puu lastii autaa kirst lasti hauda
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval, hauda kukkumas.
Vt. ka kalmo-auta, kulta-auta, paasi-auta, roojahauta, silmä-auta, suõõhauta, tõrvauta, upi-auta, virtautõ, õunaauta

lauda Vt. lauta

rauda Vt. rauta