|
Leitud 5 artiklit
esinema1, üles astuma siis astusid üles pillimehed, välja astuma van • koosolekul vm: sõna võtma • kõnega esinema: kõnet pidama, rääkima käis enne valimisi rahvale rääkimas
leppima1, ühte nõusse heitma, ühte nõusse hakkama, kokku rääkima, kokku leppima, maha tegema nad tegid maha, et sõidavad koos puhkusele, ühist keelt leidma, toime saama, rääkima nõnda sai räägitud ja ka tehtud, maha (ära) rääkima van • taunitava kohta: kokku mängima • mingi kokkuleppe märgiks: oleme rääkinud, tehtud, nõus
näitama3, demonstreerima, tunnistust andma vastus andis tunnistust teravmeelsusest, kõnelema see kõneleb halvast maitsest, rääkima, selget keelt rääkima tagajärjed räägivad küllalt selget keelt, reetma ülek ta hääl reedab, et…, välja paista laskma, välja näitama, kinnitama, tõendama, tunnistust andma, tunnistama, tõenduseks olema, märku andma, tähendama naeratus tähendas, et ta on nõus
rääkima, kõnelema, pajatama • kellestki-millestki rääkima: juttu tegema, {kellegi} nime suhu võtma, [asja] jutuks võtma • kiiresti ja palju rääkima: vadistama, vahutama, nii et suu vahutab (vahul) rääkima, keelel käia laskma, ketrama, jahvatama, paristama, vuristama, varistama, maad ja ilmad (taevad) kokku rääkima, {kellegi} suu käib (jookseb, käib, jahvatab) nagu tatraveski, pladistama, kädistama, sädistama, sidistama, seletama, käristama, sagistama, nagu kuulipildujast panema, rädisema hlv • endamisi rääkima: vt pomisema • katkendlikult rääkima: mökitama • ebaselgelt rääkima: nämmutama, mämmutama, tödinal rääkima, pudinal rääkima, tömbi (töbi) keelega rääkima, pudikeelselt rääkima, pudiselt rääkima, kudistama, tödisema, tödistama, lalisema mitte ei saa aru, mida ta laliseb, lidistama, lidinal rääkima • erutatult rääkima: kahja pidama murd • poolsosinal rääkima: kahistama • asjatult rääkima: [muidu] suud kulutama, sõnu kulutama (raiskama) • aeglaselt rääkima: sõnahaaval (silphaaval) rääkima • häbematult rääkima: suud laiutama (laotama), suud pruukima, suuvärki pruukima, lõugu lõksutama (laiutama, laotama, laksutama), suud täis võtma, haukuma, lahmima, lõugu pruukima (tarvitama) • mahedalt, meelitavalt rääkima: kudrutama, kudistama, tuvitsema, nurrutama, nurru lööma ülek, siristama, lõõritama • jõude rääkima: tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima (pilduma) • tüütavalt rääkima: ühte ja sama laulu laulma, vana joru ajama, ühte joru ajama • rahulolematult, pahaselt rääkima: kobisema, mühistama, puristama, surtsuma, turtsuma, sisisema, sisistama • ääri-veeri rääkima: {millegi ümber} piirlema • ebakindlalt, sõnu otsides rääkima: vt takerduma2 • pikalt ja laialt rääkima: vt heietama • mõttetusi rääkima: vt lobisema • rääkima hakkama: {kellegi} häälepaelad pääsevad (lähevad) lahti (valla), keelepaelad vallanduvad (lähevad lahti, pääsevad valla), keel läheb (pääseb) lahti (valla), sõnu suhu saama, sõnule saama • rääkima sundima: keelepaelu lahti (valla) päästma, keelepaelu vallandama (avama, lahti tegema) • vahele rääkima: sõna suust lõikama, vahele lõikama • ette rääkima: kätte rääkima, ette puhuma, ette pasundama, ette kandma, ette keerutama, ette laulma, ette patrama, kõrva puhuma, ette laulma, {kellegi} kõrvu kandma (viima), ette torkama, ette pistma • välja rääkima: välja lobisema, suud mitte pidama, välja patrama, lahtise keelega olema, loga keelega olema, kihva pistma 'nimme välja lobisema'
vestlema, juttu ajama, juttu vestma (puhuma, veeretama), keskustlema, rääkima, konverseerima, jutulõnga veeretama, jutlema, jututama, jutustama • juttu alustama: juttu sõlmima (sobitama); vt ka heietama