[SYS] Sünonüümisõnastik

järel3, tagapool, maas vend on õest õppimisega maas

kaal2 ta on kaalus juurde võtnud, mass, raskus

käepide, pide saepide, vars kirvevars, saba pannisaba, pea noapea, saepea, krihv ukse-, höövli-, saekrihv, sugar sirbi sugar, pära mõõgapära • uksel: link; vt ka sang

liik, jagu mitut jagu rahvast, selts murd mis seltsi viin see on, sort sedasorti inimene, laad teist laadi inimene, mest mitut mesti rahvast, värk ta on sama värki mees, mark esimest marki tölner, kategooria, klass, sugu • kaubaliik, kululiik: artikkel

liiniauto, väikebuss, mikrobuss, marsruuttakso • kõnek: marsa, kutsikas

löök2 saatuselöök, hoop, pauk, lops, mats, põõn ülek, rops niisugust ropsu ei osanud keegi oodata, plaks vaat sulle plaks, plaks vaat kus plaks, prohmakas, prahvakas, põnts sellest sai ta lõpliku põntsu, pirakas ülek vaat kust tuli alles pirakas, põrakas, pirn ülek, pirukas ülek, piirakas ülek, prahmakas, prahvakas, kabjahoop ülek elu kabjahoobid, kabjalöök ülek, obadus ülek, patakas ülek ja patakas oligi käes

löök1 • tugev löök: hoop, kõmm, kõmakas, võmm, võmakas, jõmakas, tümakas, põmakas, matsakas, mats, põntsakas, põrakas, mürakas, mütsak, larakas, nätakas, nätsak, näts, lops, obadus, obakas, lahmakas, kopsak, kopsakas, kops, klähm 'lahtise käega löök', sirakas, särakas, surakas, kõlakas 'kõlav löök', opakas, oblakas, parts, sahkam, sähmak, sähkam, sähmakas, tou, lutakas, kärakas, kähvakas, pirakas sai paar pirakat, plarts andis plartsu, larts, kläu, jutt tõmbas sihukese juti mööda pihta, tohlakas, tutakas, litakas, jõhkam murd, klõmm, klõmakas, kolakas, klähmakas, kosakas, lärts, tuline andis paar tulist, lahkam andis talle paar lahkamit, laja, lajakas sai lajaka vastu vahtimist, laksakas, latakas • pehme löök: pats, patsatus • kerge löök: nähvak, nähv, nihvak, nähkam, nihvakas, sähvak, sähvakas, nähvakas, silakas, sipsak, sips, saps, suts, naps, klaps, vops, vopsakas, laks, laksak, laps, sops, näks, näps, plaks, plaksak, plaksakas, kõks, kähmakas, kähm, kähvak • tappev löök: surmahoop, kabelimats

maks2, makse • aj: andam, tribuut, koormis

maks1, lõiv, tasu • suur maks: maksukoorem • õppemaks: kooliraha, õpiraha

mari2, tšeremiss van

mari1, marjatera • väike mari: marjakribal, kribal • lastekeeles: mamm, mumm

mart1, mardisant

mart2, mardipäev (10. november)

mees, mehepoeg, meeshing, meesinimene, meesisik, meeskodanik, meesisik, meesolend, meesolevus, mehetükk, mehehing, mehenatuke, kangem pool, tugevam pool, meesterahvas, püksikandja, harkjalg, mats iga mats omaette, isand, Aadam • suur mees: mehekolakas, mehekolask, mehemürakas, mehejurakas, mehepurikas, mehejõmm, pull ülek mehed nagu metsapullid, sõnn ülek, härg ülek mehehärg vt mürakas • väike mees: mehike, mehejunn, mehejupp, mehenäss, mehepõks, mees kui parm, mehenähvits kleenuke mehenähvits • halvustavalt: isane, naisepoeg, meherisu, meheront • mehed: meestesugu, meessugu, meespere, meestevägi, meesvägi • tubli, vahva mees: täitsamees, vunts, täitsa vunts, vahva vunts, mees nagu mees muistegi

mühkam, mühakas, jõhkam, mats, mühka, [igavene] tümikas, tõhk, torujõmm

mürgel, möll, madin, tramburai, mahtra, transvaal, märul, äks äksifilm, tirul, tirel, trall trall läks lahti, trama kus sai trama tehtud, lament, mäsu, maru ülek võitluse maru, merul kõnek, mürts mürtsu tegema; läks mürtsuks, robin, triangel, põrgu lahingute põrgu

müts2 <mütsu>, potsak, prõnts, mütsatus, pontsatus, mütsak, mütsakas, põnts, põntsakas, mats, matsakas, matsatus, pots, pats astub pats, pats

postmark, kirjamark, mark

rahvahulk, mass, inimmass, rahvamass, inimmeri, murd, inimmurd, inimmüür, rahvamüür, rahvaparv, inimsumm, inimhulk, rahvameri, rahvapilv, rahvamurd, rahvamöll, rahvasumm, inimvägi, inimkeeris, inimkobar, rahvajõuk, tirtsuparv, inimkari hlv, summ • liikuv inimhulk: rahvavool, inimjõgi, inimvoog, inimvool • tunglev rahvahulk: rahvatulv, rahvatung

rännak sõj, marss

talupoeg, maamees, talumees, talumats, mats, adramees van, mullatuhnija hlv, hall van, hallivatimees van, mullamutt, pastlakandja • jõukas talupoeg: vt suurtalunik • talupojad: talurahvas, talupoegkond; vt ka maainimene

torm, maru, marutuul, orkaan, raju, tormimöll, lendva van, tormituul, mülletis murd • keeristorm: pööristorm, tornaado • väga tugev torm: taifuun

tormine, rajune, rajuvil, raju-, marune, maru- maruilm, tormlev, tormakas, möirakas, möllukas, möllune, raevukas tormakad, raevukad lained

vahva, maru, kihvt, tore, mehka, missugune mees missugune, et lase aga olla mees et lase aga olla, nii et lust, äge äge kambajõmm, mürts mürts mees, maruvahva, nagu naksitrall, kärts kõnek kärts raamat, pull kõnek täitsa pull värk, sünge kõnek sünge kutt, värk, seff kõnek seff auto, vinge kõnek; vt ka tore

viha, südametäis, raev, sapp ülek sapp keeb üle, maru ülek maru ta hinges ei vaikinud • suur viha: surmaviha, vihaleek, vihakarikas

vihane, tige, pahane, kuri, raevune, raevukas, maruvihane, tulivihane, surmvihane, puruvihane, verine ülek, raevunud, marus, vihast vahutav, karune, karvane, tulitige, tulikuri, äikeseline ülemuse äikeseline ilme, [üha] viha täis, süda on täis, hing on täis, elu on täis, käed rusikas, hammas on {kellegi peale} verine, {kellegi} veri keeb, {kellelgi} on veri sarve all, vihane nagu härg • pilgu kohta: raske, tinajas, tinane, tinaraske

väga, arutult arutult suur, armetult armetult vähe, vaene, ebaharilikult ebaharilikult kaunis vaade, ebaloomulikult ebaloomulikult suur jalg, ebanormaalselt, ebatavaliselt, enam kui, ennekuulmatu, ennekuulmatult, ennenägemata, ennenägematult, enneolemata, enneolematult, erakordselt, harukordselt, haruldaselt, hiigla, hiiglama, hirmus, mis hirmus ta on armunud mis hirmus, hirmsasti, hirm- hirmsuur, hirmpalju, sõge- sõgesuur, hiiglamoodi tahan hiiglamoodi näha, mis seal on, hirmuäratavalt hirmuäratavalt suur, hullemast hullemini, hullul kombel (moel), lollimoodi lollimoodi külm, lollisti, hullumoodi, hullusti, hullupööra, hästi hästi palju, häbemata, häbematult, hämmastavalt, seletamatult, igavene igavene kena, igavesti igavesti suur, ilmotsata van, ilmatu, ilmatuma, jubedasti, jubedalt, jube, jõle, jõletu, kangesti, kohutavalt kohutavalt vaene, mis kole kõht on tühi mis kole, kole kole suur, koleväga, koledal kombel, koledasti, koletu, koletult, kolossaalselt, pagana, paganama paganama palju, paganlikult, kuradi, kuradima, põrguma, kuramuse, pergli, perglima, sindri, sindrima, kuratlikult, kõvasti, lõpmata, lõpmatult, neetult, maailma, maailmama, maailmatu maailmatu suur, maailmatuma, meeletult, metsikult, otsatult, piiritult piiritult aus, põhjatu põhjatu rikas, põhjatult, põrgulikult põrgulikult kuum, põrgumoodi, päratu päratu suur, päratult, päratumalt, pööraselt, ropult, kui kurivaim soolane kui kurivaim, silmipimestavalt silmipimestavalt ilus, sindrima, tohutult tohutult võimas, tapvalt tapvalt igav, röögatult, uskumatult uskumatult kallis, õige õige halb, õudselt, äraarvamata, üüratult, ärarääkimata, äärmiselt, ääretult, ülimal määral, ülimalt, üliväga, ütlemata, äraütlemata, uskumata, rääkimata rääkimata hea tunne, surmani surmani väsinud, kibedasti kibedasti kahetsema, pikisilmi pikisilmi ootama, soojalt soojalt soovitama, muinasjutuliselt muinasjutuliselt odav, piinavalt piinavalt kaua ootama, hädasti hädasti vaja olema, tuline tuline kahju, põletavalt põletavalt valus, külm, üli- üliagar, hüper-, puru- puruvaene, pururikas, pururumal, veri- verivärske, verinoor, raud- raudkülm, raudkõva, tuli- tulikuum, maru- maruvihane, maru maru suur, igi- igivana, ime- imearmas, imekerge, pori- porilaisk, välk- välkkiire, puu- puupaljas, ränk- ränkraske, püsti- püstirikas, püstirumal, hali- halihaljas, haru- harutihti, haruharva, hiigla- hiiglasuur, hiiglatugev, ropp- ropprikas, õud- õudsuur, surm- surmigav, hunt- huntnäljane, põrgu- põrgukuumus, põrgukära, kibe- kibesoolane, kibehapu, nii nii hea, nõnda ta on nõnda üksi • viisi (verbi kordusega) vandus vandumise viisi