[SYS] Sünonüümisõnastik

arg, arglik, kartlik, pelglik, argne, aravereline, nõrgavereline, ara verega, nõrga verega, vedela verega, õrna verega, jäneslik, kohklik van, ara südamega, {kellelgi} on jänes püksis, {kellelgi} on jänese süda sees, argpükslik, nagu jänes, nagu tallesaba see mees on ju nagu tallesaba, argade killast, julgusetu, heitlik, kergesti heituv (hirmuv, ehmuv, kohkuv), aravõitu, arapoolne, pelgurlik pelgurlikud vaenlased, kardab omaenda varjugi; vt ka häbelik

häbelik, uje, kartlik, arg aral häälel rääkima; naistearg, arglev, arglik; vt ka kohmetu; arg

krunt1, maatükk, sarg aj, plats

liik, jagu mitut jagu rahvast, selts murd mis seltsi viin see on, sort sedasorti inimene, laad teist laadi inimene, mest mitut mesti rahvast, värk ta on sama värki mees, mark esimest marki tölner, kategooria, klass, sugu • kaubaliik, kululiik: artikkel

mari2, tšeremiss van

mari1, marjatera • väike mari: marjakribal, kribal • lastekeeles: mamm, mumm

mart1, mardisant

mart2, mardipäev (10. november)

märg, vesimärg, läbimärg, ligemärg, läbi ligunenud, märg nagu kass, märg nagu kassipoeg, märg nagu uppunud kass, märg nagu kalakott, märg nagu rott, märg nagu räägupoeg, märg nagu rääbis, pole kuiva kohta hamba allgi, märg nagu kalts (narts, närts), [veest] nõretav, nõresveel, lige, nõres riided on nõres; mehel oli nõres pea

mürgel, möll, madin, tramburai, mahtra, transvaal, märul, äks äksifilm, tirul, tirel, trall trall läks lahti, trama kus sai trama tehtud, lament, mäsu, maru ülek võitluse maru, merul kõnek, mürts mürtsu tegema; läks mürtsuks, robin, triangel, põrgu lahingute põrgu

nõid1, nõiduja, võlur, maag, arbuja, arbulööja, nõiamoor, nõiaeit, kunksmoor, sorts, sortsimoor folkl

postmark, kirjamark, mark

surnukuur, surnukamber, morg, luukamber van

toores2, märg märg hein, märjad puud, mitte kuivanud

torm, maru, marutuul, orkaan, raju, tormimöll, lendva van, tormituul, mülletis murd • keeristorm: pööristorm, tornaado • väga tugev torm: taifuun

tormine, rajune, rajuvil, raju-, marune, maru- maruilm, tormlev, tormakas, möirakas, möllukas, möllune, raevukas tormakad, raevukad lained

tundlik1 • millegi vastu tundlik: kartlik külma-, valgus-, valukartlik, hell külmahell, õrn haigusõrn sort, arg äkiline valgus teeb silmad araks

vahva, maru, kihvt, tore, mehka, missugune mees missugune, et lase aga olla mees et lase aga olla, nii et lust, äge äge kambajõmm, mürts mürts mees, maruvahva, nagu naksitrall, kärts kõnek kärts raamat, pull kõnek täitsa pull värk, sünge kõnek sünge kutt, värk, seff kõnek seff auto, vinge kõnek; vt ka tore

viha, südametäis, raev, sapp ülek sapp keeb üle, maru ülek maru ta hinges ei vaikinud • suur viha: surmaviha, vihaleek, vihakarikas

vihmane, sajune, märg märja ilmaga

väga, arutult arutult suur, armetult armetult vähe, vaene, ebaharilikult ebaharilikult kaunis vaade, ebaloomulikult ebaloomulikult suur jalg, ebanormaalselt, ebatavaliselt, enam kui, ennekuulmatu, ennekuulmatult, ennenägemata, ennenägematult, enneolemata, enneolematult, erakordselt, harukordselt, haruldaselt, hiigla, hiiglama, hirmus, mis hirmus ta on armunud mis hirmus, hirmsasti, hirm- hirmsuur, hirmpalju, sõge- sõgesuur, hiiglamoodi tahan hiiglamoodi näha, mis seal on, hirmuäratavalt hirmuäratavalt suur, hullemast hullemini, hullul kombel (moel), lollimoodi lollimoodi külm, lollisti, hullumoodi, hullusti, hullupööra, hästi hästi palju, häbemata, häbematult, hämmastavalt, seletamatult, igavene igavene kena, igavesti igavesti suur, ilmotsata van, ilmatu, ilmatuma, jubedasti, jubedalt, jube, jõle, jõletu, kangesti, kohutavalt kohutavalt vaene, mis kole kõht on tühi mis kole, kole kole suur, koleväga, koledal kombel, koledasti, koletu, koletult, kolossaalselt, pagana, paganama paganama palju, paganlikult, kuradi, kuradima, põrguma, kuramuse, pergli, perglima, sindri, sindrima, kuratlikult, kõvasti, lõpmata, lõpmatult, neetult, maailma, maailmama, maailmatu maailmatu suur, maailmatuma, meeletult, metsikult, otsatult, piiritult piiritult aus, põhjatu põhjatu rikas, põhjatult, põrgulikult põrgulikult kuum, põrgumoodi, päratu päratu suur, päratult, päratumalt, pööraselt, ropult, kui kurivaim soolane kui kurivaim, silmipimestavalt silmipimestavalt ilus, sindrima, tohutult tohutult võimas, tapvalt tapvalt igav, röögatult, uskumatult uskumatult kallis, õige õige halb, õudselt, äraarvamata, üüratult, ärarääkimata, äärmiselt, ääretult, ülimal määral, ülimalt, üliväga, ütlemata, äraütlemata, uskumata, rääkimata rääkimata hea tunne, surmani surmani väsinud, kibedasti kibedasti kahetsema, pikisilmi pikisilmi ootama, soojalt soojalt soovitama, muinasjutuliselt muinasjutuliselt odav, piinavalt piinavalt kaua ootama, hädasti hädasti vaja olema, tuline tuline kahju, põletavalt põletavalt valus, külm, üli- üliagar, hüper-, puru- puruvaene, pururikas, pururumal, veri- verivärske, verinoor, raud- raudkülm, raudkõva, tuli- tulikuum, maru- maruvihane, maru maru suur, igi- igivana, ime- imearmas, imekerge, pori- porilaisk, välk- välkkiire, puu- puupaljas, ränk- ränkraske, püsti- püstirikas, püstirumal, hali- halihaljas, haru- harutihti, haruharva, hiigla- hiiglasuur, hiiglatugev, ropp- ropprikas, õud- õudsuur, surm- surmigav, hunt- huntnäljane, põrgu- põrgukuumus, põrgukära, kibe- kibesoolane, kibehapu, nii nii hea, nõnda ta on nõnda üksi • viisi (verbi kordusega) vandus vandumise viisi

õlu, humalavesi, humalamärg, odramärg, odramärjuke, jumalavili, kesvamärg, kesvamärjuke, kesvavesi, õllemärjuke, õllemärg, õlleviha, humalajook, humalaviha, humalavirre, märjuke, märg murd jõulumärg • kehv õlu: õllelake, õllelaga • koduõlu: nirr murd, kapakali • käärimata õlu: virre • kann õlut: sang kõnek teeme paar sanga

õrn2, habras, subtiilne, arg ülek arad lootusekiired, arg leek, arglik koidueelne arglik valgus; kevade arglikud tundemärgid • inimese kohta: õrnake, õrnuke • kehaliselt: kebja, hõlkjas murd hõlkja kondiga naine • väga õrn: imeõrn, imehabras, õrnhabras, ülihabras, niithabras