[SYS] Sünonüümisõnastik


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit, väljastan 30

ae, uhuu, uu, au, ahoi, hei, hoi

aeg-ajalt, vahetevahel, vahel, vahest, vaheti, periooditi, puhuti, ajuti, mõnikord, mõndapuhku, tükati tööd on tükati, juhuti juhuti tuleb ka seda tööd teha, kohati, korrati, taoti, hetketi, hetkiti, teinekord, hooti, hookaupa, tujuti tujuti puhus tugev tuul, üks ja teine kord, tajuti, pilguti, hetkiti, puhanguti

hajus, laialipillatud, hõre hõre asustus, hajane, hajaline, haja- hajaküla, haju- hajukülv, difuusne difuusne aine, kiirgus, dispersne dispersne aine, sporaadiline

haripunkt, kulminatsioon, kõrgpunkt, kulminatsioonipunkt, kulminatsioonimoment, hari ülek, tipp ülek, haritipp edu haritipul, tipphetk, lagi, lagipunkt ta on oma võimete lagipunktis, seniit ülek, apogee ülek, kõrgseis, kõrgtase, kõrgtipp, kõrgaeg, kroon kirjaniku loomingu krooniks oli mälestusteraamat, tähetund 'kõrghetk elus' • haripunktil: {millegi} lained käivad kõrgelt

harrastus, hobi, kepphobu, kepphobune, meelistegevus, lemmiktegevus, lemmikratsu

hoidmine, hoid, hoie

hooajaliselt, hooajuti, hooti, sesoonselt

hooti, hookaupa, iiliti, iilide kaupa, puhangutena, puhangute kaupa

hõre, harv, harevhõredavõitu: hõrejas, hõredapoolne, harvakas, harvavõitu, harvik harvik hein, habevilja kohta: sõre sõre vili põllul, üks kõrs huikab (ajab) teist taga, üks kõrs teist kinni ei saa, haibakas

jõuk, kamp, bande, hord 'suur jõuk', kari pätikari, polk loodripolk, punt, kild, mest, kildkond, kampkond, kupatus, komplott; vt ka trobikond

jäme2, jämedakoeline, labane, labasekoeline, labase koega, kore kore kotiriie

karm1, range, vali vali noomitus, raske raske karistus, süüdistus, kuri kuri käsk, kange kangest keelust hoolimata, kare kare loomus, kõva kõva käsk, kalge, kore, krõbe, karune karune iseloom, politseilik, drakooniline drakoonilised abinõud, karistused, rigoroosneinimese kohta: kange käega, kõva käega, kindla käega, kõvakäeline, kindlakäeline, kangekäeline, ränga sõnaga, rängasõnaline, karmiilmeline, karmtõsine, karminäoline, leppimatu, nalja ei mõista (ei tee), pead ei silita

kena2viisakussõnana: väga kena, väga armas, armas armas kuulda, et teil kõik hästi läheb, kui armas, tore, rõõmustav

keskpunkt2, hari suvehari, tipp, haritipp suvi seisis haritipus, poolus ülek

kiiruga, tõtates, rutates, rutakalt, rutlikult, rutuliselt, ruttamisi, kiirustades, ruttavalt, jooksujalu, tõttamisi, tõtlikult, tulise rutuga, suure rutuga, jooksu pealt, tulise kiiruga, kiirustamisi, suure rabinaga, rabistades, prauhti, rabinal, parinal, suure parinaga, suure ähmiga, suures ähmis, priuh-prauh priuh-prauh otsustama, robinal nii robinal ei saa midagi otsustada, ratsahobuse seljast, hädapalavalt, pakilt, pakil-palavalt, pakilt-palavalt, tormates, üle jala, tormates, tormi, ülepeakaela, suure tormamisega, käkaskaela, käkaskuuti, tormakalt, uih-aih pani uih-aih minema, ribadi-rabadi; vt ka hooletult

korea med, tantstõbi

korras1, joones, juttis, ornungis, kombes, toimes, trois kõik pidi olema trois, klatt, klaar, ažuuris, paigas, timmis tema sõiduriist on alati timmis, rihtis, tipp-topp, okei, kaelast ära, rahu on majas, ühel pool, tosinas asi on tosinas, topsis, rööpas, tippen-toppen, tiben-toben, sihker-kihkerjutu lõpetuseks: [ja] asi sellega, [ja] asi ants, [ja] asi vask, [ja] asi tahe, [ja] asi nudi, [ja] asi mutt, [ja] asi piip, [ja] asi vossem, [ja] asi vask, [ja] asi tutu, [ja] asi nutt, [ja] asi tops, lõpp ja lõhki, ja kriips alla, ja loril lõpp, ja kogu moos, aamen asi on otsustatud ja aamen; vt ka valmis1

krobeline, pahklik pahklik nahk, puukoor, kare kare männikoor, kärnik, kärniline, näsuline, näsaline, näsu näsu kask, korbakas, pahkjas, kore, korniline korniline paber, pind, krobe, pahkne, karbane, körbuline körbuline nahk

käsualune, käsuline, käsutäitja, [kuulekas] alam, tallaalune, päkaalune, ori ülek, orjahing, toapoiss ülek, teenija ülek

leen, toolileen, [tooli] seljatugi, kori <korju>, toolikori

liiki, laadi, klassi, sorti, mesti ta pole seda mesti mees, värki, marki, nahka ta pole seda nahka mees, münti hoopis teist münti mees, tõugu, tüüpi

loba, lobajutt, joru, lora, jora, jama, jutulara, jutumulin, kõnemulin, jõudejutt, lori ajab tühja lori, lorijutt, lorin, lorajutt, jobajutt, lobin, muidujutt, piibujutt me ei tulnud siia piibujuttu puhuma, mula, jampsijutt, joba, kama, obin, jobujutt, jobutus, plara, plära, pläma, pula, lara, möga, mögin, möla, löra, löri, mölin vulg

mitmekordselt, mitmevõrra, kordi

nõus, päri, hästi, hüva, olgu, tore, kena, minupoolest, minugipoolest, minupärast, minugipärast, olgu siis nii, jäägu siis nii, hea küll, heakene küll, tobra kõnek, laadna kõnek, ladna kõnek, jääb [siis] nii, jääb sellega, mis siis (seal, siin) ikka, ega midagi, oleme rääkinud, ega (siis) midagi, korrastäiesti nõus: suu ja sülega nõus

ori, orjahing, orjapoissnoor naisori: orjatüdruk, orjapiiga, orjatar

pea1, pää, latv, hari, kaalikas, nupp, peanupp, kolu, peakolu, kupar ülek, kuppel ülek kuppel valutab, peanutt, peakolp, muhk, kulakas murd

pealiskaudne, pinnaline, pinnapealne, pealispinnaline, pealispindne, süvenemata süvenemata seisukoht, ladvik, põgus, linnulennuline linnulennuline ülevaade, kerge ülek, hõre, lünklik, ladvuti käsitletud, riivamisi käsitletud, nurkapidi käsitletud

pori, läga, läkk murd, porilöga, lödi, mudasulp, mölts, pläga, möll <mölli>, soop <sooba> murd, lidri murd, sopp, muda, liga, porilämm, porilämps, porilämu

saast ülek, sopp, pori elu saast ja pori, kõnts

terakas, ivakas, suureteraline, sore, suure teraga


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur