[SYS] Sünonüümisõnastik

ala2, vald mis vallas ta töötab; ainevald, valdkond, ring huviring, piirkond huvide, teaduse eri piirkonnad, sfäär tegevussfäär, haru tema tegevuse üks haru, piirkond huvipiirkond, eluala, põld ülek, tander ülek tegutseb välispoliitika tandril, orbiit • kellegi või millegi pärisala ülek: pärusmaa, kuningriik, jahimaa • kõnek: asi multikad on laste asi, värk naiste värk, värgindus

aspekt1, [nähtuse] külg, tahk, kant, haru ülek probleemi üks haru

hajus, laialipillatud, hõre hõre asustus, hajane, hajaline, haja- hajaküla, haju- hajukülv, difuusne difuusne aine, kiirgus, dispersne dispersne aine, sporaadiline

hapu2, hapuks läinud • piima kohta: tilgastanud, müre, kilgas murd

hapu1 • väga hapu: tulihapu, kibehapu, kärehapu, tigehapu, ülihapu, hapu kui äädikas, hapu kui taar

haru, haar tee haar, puu murdunud haar

haru- harukauplus, filiaal-, tütar- tütarkirik

koer, kutsu, kutsa, kuts, muri, peni, krants • väike tragi koer: klähvits, klähvats, koeraklutt, koeranähvits, näss, koeranäss, koerarakats, koerarakk, koeraraks, koerarekats, pitsu • halvustavalt: koeramait, koeraroju, koerarajakas, koeraniru, koeranäru, koeraraibe, koerarisu • suur koer: koeravolask, koeravooster • piltlikult: maja lukk, õue kell, koonukas • emane koer: hatt, lita, litakoer

loru, atu, möku, mökutis, luuser, mölakas, munajooja, munajoodik, molu, lorupea, lorukapukas, lorup, lorusk, lontu, londu, luru, supilontrus, lontrus, tolgus, odratolgus, tolkus, lontkõrv, ilalõug, ilamokk, toruloru, toru ülek, torujüri ülek, näspakk; vt ka hädavares

malk, vemmal, malakas, madjakas, kaigas, matar, tümikas, tümakas, sugar, udjakas, udi, hudjakas, hudi, hagu poiss on ülekäte läinud, tahab hagu saada, matakas murd, tubin murd; vt ka vits

narmas, hatt <hatu>

narmendav, hatune, hatul, narmaskil, narmas, narmendamas, karvendamas, lemmel, karvendav, lõhvel murd, utakil murd

nolk, kollanokk, tattnina, tatikas, atu, pässike, piimahabe, piimamokk, piimanina, mehehakatis, jospel, molkus, nolgus, kördihabe, joskel, naga, nokk poisinokk, nokats, tatt poisikesetatt, tolask millal sest tolaskist mees kasvab, poisinokats, piimavasikas, kutsikas ülek

pettunud, mõru mõru naeratus, hapu tegi hapu näo

prostituut, tänavatüdruk, lõbunaine, ööliblikas, hetäär, hoor, kokott, libu, pordik, lits, pordunaine van, uulitsatüdruk van, avalik naine, lipakas, lipats, lita, lirva, hatt vulg, litakas, lõbutüdruk, rõõmutüdruk van, olmepiiga, pordu van, lind ülek, linnuke ülek, lõbulind, ell, lidu murd • kõrgemas seltskonnas: kurtisaan, poolilmadaam, poolmaailmadaam, daamike • mehe kohta: lõbupoiss, lõbumees

suund, kurss, otsad seadsime otsad linna poole, koos <koosi> 'sõidusuund' • tegutsemise v mõttesuund: joon, tegevusliin, liin ülek partei liin, kurss välispoliitiline kurss, siht, haru tegevusharu

tusane, pahur, tujust ära, tusatujus, halvas tujus, tusameelne, morssis, torsakil, torsane, torsakas, torssis, torris, torssus, torsune, turris, tõrssis, hämar hämar nägu, hapu hapu näoga, tõre, tire, halvatujuline, vissis, mossis, vingus, tohe, tossis, pännis, pönnis, morn, pilves pilves näoga, torin on üks torin mees, tujutu, mokk viltu (kõver, kõveras, vingus, kibe, kulpis), mokad mossis (kärssus, torus, vingus), huuled toruli (torukil, torus), nina vingus (viltu, kirtsus), kulm kipras, kulm kortsus, meel on mõru (hapu), hämar nagu sügisene meri, pahema jalaga voodist (sängist) välja astunud (tulnud), vasaku jalaga voodist välja astunud nägu pilves, nägu vimmas, pilvine ülek, sügisene ülek, tuuris, tuurid peal, [meeleolu on] nullpunktis, kõsane murd

väga, arutult arutult suur, armetult armetult vähe, vaene, ebaharilikult ebaharilikult kaunis vaade, ebaloomulikult ebaloomulikult suur jalg, ebanormaalselt, ebatavaliselt, enam kui, ennekuulmatu, ennekuulmatult, ennenägemata, ennenägematult, enneolemata, enneolematult, erakordselt, harukordselt, haruldaselt, hiigla, hiiglama, hirmus, mis hirmus ta on armunud mis hirmus, hirmsasti, hirm- hirmsuur, hirmpalju, sõge- sõgesuur, hiiglamoodi tahan hiiglamoodi näha, mis seal on, hirmuäratavalt hirmuäratavalt suur, hullemast hullemini, hullul kombel (moel), lollimoodi lollimoodi külm, lollisti, hullumoodi, hullusti, hullupööra, hästi hästi palju, häbemata, häbematult, hämmastavalt, seletamatult, igavene igavene kena, igavesti igavesti suur, ilmotsata van, ilmatu, ilmatuma, jubedasti, jubedalt, jube, jõle, jõletu, kangesti, kohutavalt kohutavalt vaene, mis kole kõht on tühi mis kole, kole kole suur, koleväga, koledal kombel, koledasti, koletu, koletult, kolossaalselt, pagana, paganama paganama palju, paganlikult, kuradi, kuradima, põrguma, kuramuse, pergli, perglima, sindri, sindrima, kuratlikult, kõvasti, lõpmata, lõpmatult, neetult, maailma, maailmama, maailmatu maailmatu suur, maailmatuma, meeletult, metsikult, otsatult, piiritult piiritult aus, põhjatu põhjatu rikas, põhjatult, põrgulikult põrgulikult kuum, põrgumoodi, päratu päratu suur, päratult, päratumalt, pööraselt, ropult, kui kurivaim soolane kui kurivaim, silmipimestavalt silmipimestavalt ilus, sindrima, tohutult tohutult võimas, tapvalt tapvalt igav, röögatult, uskumatult uskumatult kallis, õige õige halb, õudselt, äraarvamata, üüratult, ärarääkimata, äärmiselt, ääretult, ülimal määral, ülimalt, üliväga, ütlemata, äraütlemata, uskumata, rääkimata rääkimata hea tunne, surmani surmani väsinud, kibedasti kibedasti kahetsema, pikisilmi pikisilmi ootama, soojalt soojalt soovitama, muinasjutuliselt muinasjutuliselt odav, piinavalt piinavalt kaua ootama, hädasti hädasti vaja olema, tuline tuline kahju, põletavalt põletavalt valus, külm, üli- üliagar, hüper-, puru- puruvaene, pururikas, pururumal, veri- verivärske, verinoor, raud- raudkülm, raudkõva, tuli- tulikuum, maru- maruvihane, maru maru suur, igi- igivana, ime- imearmas, imekerge, pori- porilaisk, välk- välkkiire, puu- puupaljas, ränk- ränkraske, püsti- püstirikas, püstirumal, hali- halihaljas, haru- harutihti, haruharva, hiigla- hiiglasuur, hiiglatugev, ropp- ropprikas, õud- õudsuur, surm- surmigav, hunt- huntnäljane, põrgu- põrgukuumus, põrgukära, kibe- kibesoolane, kibehapu, nii nii hea, nõnda ta on nõnda üksi • viisi (verbi kordusega) vandus vandumise viisi