|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
ei, ep, ’p ma’p uskunud seda, ega ega ta enam tule, mitte, egas, õige õige ma teda kardan • rõhutavana: ei mängi välja, ei lähe läbi, ei ühti, ei ühtigi, teps mitte, joht murd (eitavas lauses), mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul (tingimusel), ei tule kõne allagi, ka kuldraha eest mitte, maksa või kuldraha, löö või maha, võta või pea maha, {millestki} ei saa juttugi olla
ennäe, ena, kah, ennäh, näe, näh, vaat, kae, kaenäe, ets kae (näe), etsa kae (näe), vaata imet, katsu imet (nalja), kae nalja, näe imet (nalja), vaata aga vaata, näe aga näe, ära sa märgi, küll on lugu, on ikka, vahi, vai, oh sa poiss, oh sa valitsus, säh sulle, kas sa näed (kuuled), säh sulle kooki moosiga, säh sulle pauku (lugu), vaat sulle pauku (lugu), vaat kus [sulle] pirakas, eks sa kuule, vaat kus lops, vaat kus tükk, kuule nüüd asja (hullu, imet), tota mul asja, ole sa lahke, kujuta pilti; vt ka tohoo
heatahtlik, heasoovlik, sõbralik, sõbramehelik, kena, armas ta oli meie vastu väga armas, armastusväärne, ingellik, hea hea inimene, mahe ülek, heatuttavlik, ei tee kärbselegi liiga, ei ütle santi (halba) sõna • üleolevalt heatahtlik: õlalepatsutav, armulik • naabrite suhtes: heanaaberlik; vt ka lahke
järelikult, niisiis, siis siis on asi ju nii, seega, tähendab [et], ergo
kena2 • viisakussõnana: väga kena, väga armas, armas armas kuulda, et teil kõik hästi läheb, kui armas, tore, rõõmustav
kena1, nägus, kenake, kenakene, armas, armsake, armsakene, ilusake, ilusakene, meeldiv, sümpaatne, nett nett laps, näokas, sile sile nägu; vt ka ilus
laevapoiss, junga, tekipoiss
nahk, derma anat
nõus, päri, hästi, hüva, olgu, tore, kena, minupoolest, minugipoolest, minupärast, minugipärast, olgu siis nii, jäägu siis nii, hea küll, heakene küll, tobra kõnek, laadna kõnek, ladna kõnek, jääb [siis] nii, jääb sellega, mis siis (seal, siin) ikka, ega midagi, oleme rääkinud, ega (siis) midagi, korras • täiesti nõus: suu ja sülega nõus
oma2, enda, omaenda, omaenese, iseoma
piit aknapiit, leng
raha • paberraha: rahatäht, rahapaber, rahasedel, paber, nurgeline van, lapp van torka paar lappi pihku • üldiselt: nodi, va kõlisev, va krabisev, va krõbisev, puru, rahapuru, papp, plekk, näpuvalge, moni, prügi ülek, ressursid, finantsid, kapital, mammon, kõnd • vähene raha: rahakopikas, rahanatuke, krossid, sandikopikas, veeringud lesknaise veeringud, sent, sendid, kopikas, rahapenn, penn pole pennigi taskus, seeklid, teng • suur raha: ilus raha, priske kopikas, tubli kopikas, kena kopikas, rahahunnik, hea patakas, kenake patakas, rahasumakas, rahapatsakas • rahalise seisu kohta: kukkur ülek kehv, kõhn, napp kukkur, kuld ülek kuidas kulda, nii kohut, kuidas hõbedat, nii õigust, naud murd kus naudi, seal naabreid • tegevuse alustamiseks: stardiraha, algkapital • sularaha: sula maksis sulas, puhas raha • riikidevahelises suhtlemises: kuld, maailmaraha, valuuta omavaluuta
rohke2, kaunis suur, kena, kenake, kaunike, ilus ilus raha, viisakas päris viisakas palk, korralik korralik palk, kobe kobe kopikas, kõva, soliidne, hea sai hea raha • väga rohke: ropp ülek ropp raha, ränk ülek ränk raha, ränkraske ränkraske raha, priske; vt ka suur
suue, suu, jõesuu, delta 'suudmemaa', suubla, suubekoht