[SYS] Sünonüümisõnastik


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 97 artiklit, väljastan 30

aeglaneinimese kohta: pikaldane, pikatoimeline, pikaloomuline, pika toimega, pika veoga, pika vinnaga, pikaline murd, [on] nagu tigu, venib nagu härja ila, {kedagi} [on] paras surma järele saata, täi sureb {kellelgi} talla alla ära, surmaeglaneliikumise, arenemise vms kohta: teosammuline, tasane tasane samm, teo- teosamm, kilpkonna- kilpkonnatempo, loid loiu vooluga oja, vaikne vaikne voolvaimuloid: flegmaatiline

aganad, kõlkad, kõlud, keed, sõklad, lusted, kõsud

ahaa, ahhaa, ahah, ehee, eheh

aina, ühtejärge, ikka elu läheb ikka paremaks, ühtesoodu, korrast korrast halvemaks, muudkui, pealegi ajab pealegi oma jonni, üha, aiva, taga taga hullemaks läheb, järjest järjest suuremaks

ainult1, kõigest, üksnes, vaid tuli vaid kaks poissi, paljalt, puhtpaljalt, mitte rohkem kui, mitte enamat kui, aina lumi sulab, aina soga veel järel, kõigest kõike kõigest kõike reamees, alles kell on alles üks

ajamahooga kuhugi ajama: kihutama vaenlane kihutati maalt välja, kupatama lapsed kupatati õue

anum, nõu, riist, riistapuu, astja astjad liha, kapsaid, kurke, kalja täisväiksem anum: totsik, astik, potsik, potsku, potska, vitsikanumad: potsikud-vitsikud, potsikud-pätsikud

arvamus, seisukoht, seisukohavõtt, arusaam, filosoofia ülek, nägemus, positsioon, hoiak, sõna peremehe sõna jäi pealeavalik arvamus: rahva hääl; vt ka vaade1

asjatu, ilmaaegne, tühi tühi töö, tarbetu, mittevajalik, mõttetu, kasutu, tulutu, asjata kõnek asjata vaev, kilplaslik

asjatult, ilmaaegu, asjata, ilmaasjata, tarbetult, tuulde, kasutult, tühja, tühjalt käisin seal päris tühjalt, [üksnes] lõbu pärast, tulutult, üleliigselt, jumalamuidu, muidupärast

astang, järge (trepil, müüris), aste

astma med, hingeldustõbi, rinnutus vet, puuslak, hingelämb, lämmatuse tõbi van

asuma2, aset võtma, end sisse seadma, võtma poisid võtsid rittaühest kohast teise: kolima kolisime teise vagunisse, suveks lakka magama

asuma1, asetsema, paiknema, olema, asenema, kössitama ülek, kükitama ülek onn kükitab mäeserval, küürutama ülek, lösutama ülek

asumisala, asuala, asupaik, elupaikalgne asumisala: algkodu, pärinemisala

avama, lahti tegema, valla (vallale) tegema, avali ajamahoogsalt avama: pärani paiskama, ristselili paiskama, lahti lööma (paiskama)

dešifreerima, lahti mõtestama, avama pseudonüüme ja signatuure avama

elamu, elumaja, maja, eluhoone, koda, tare, tuba toa taha istutati puid, elu murdsuur uhke elamu: häärbersoojapidamatu elamu: sara

elanik, asukas, asuja, eluneja, kodanik Tallinna kodanik, alam Vene riigi alam

haarama, napsama, kahmama, krabama, ahmima, krabima, krapsama, nähvama nähvas koti käest, krahmama, kähmama, kraapama, rapsama, kabama, rahmama, rabama rabas minust kinni, äsama, räsima räsis koti sülle, teisel tukast kinni, noppama, näpsama, nipsama, kaapama, nabima, äigama äigas mütsi peast, rubima murd, sasima sasis kassi sülle, kraapsamasuuga haarama: vt ahmama

halb1, paha, sant sant elu, räbal räbal ilm, närune, nägur sel nägural ajal, näru, niru, nöök nöök lugu, nudi nudi olukord, nadi, nadine, ebasoodne, ebasoodus kants ebasoodsad ilmastikuolud, hull hull lugu, võimatu võimatu ilm, käekiri, elu, hullem kui hull, sandimast sandim, hullemast hullem, nutune nutune lugu, plass plass tuju, pole kiita [lugu], pole midagi hüpata (karata), ei saa näolegi, pole kellegi moodi, ei tõota midagi head, kuri ilm seadis kurjale; see on päris kuri asi, koera- koerailm, koeraelu, raske raske ilmaga merele ei minda, tige väljas on tige ilm, ropp ropp ilm, sitane sitane värk, sitt sitt inimene, pask pask värk see elu, lits kõnek lits tunne on raha küsida, rämps ta nägi rämps väljatuju kohta: alla (allapoole) nulli, nulliskõige halvem: pahim pahimal juhul, kõige pahem, kõige kuradim; vt ka ebakvaliteetne; vilets

härra2, saks, isand, härrasinimene, isandamees van

hüvasti, nägemiseni, head aega, jumalaga, jääge terveks (jumalaga), elage hästi, aidaa, adaa lastek, adjöö, pakaa, bai-bai, tšao, nägudeni kõnekreisile minnes: õnn kaasa, head teed (reisi)

iidne, igi-, igiaegne, ürg-, ürgaegne, varane, varajane varajased kivikalmed, igimuistne, muistne, igivana, iidvana, ürgne, paleo-, muinas-, vana-, ennemuistne, muinasaegne, igipõline, vanapõlve-; vt ka põline; vana3

invaliid, sant, vigane subst, kavak van

isane adj, isas-, isa-

isasloom, isaloom, isane subst

jooma1, janu kustutama, keelekastet võtma, suud kastma, kurku kastma, keelt kastma, pigistama, pitsitama pitsitas suure kannu õlut, rüüpama, rüüpima, rüüpsima, klugistama 'kluginal jooma', kulistama 'kulinal jooma', apama, nunnuma lastek, lurtsimaühe lonksuga ära jooma: lonksama, lõnksamasuurte sõõmudega jooma: sõõmamaservast rüüpama: serbama murdtühjaks jooma: päkki silma ajama, põhja peale tegema (viskama), hinge alla panema (viskama), ära jooma, põhja peale (püsti) tõmbama (panema), pudelit õigeks mõistma

järjekord, saba leivasaba, ootajate saba

kana, tibu, varvasjalg murd, siblijalg murd, siblija, sulgsabaline


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur