‹s› 1inimese või looma käitumises ja suhtumises ilmnevad põhilised, püsivamad psüühilised omadused = iseloom (1. täh) ▫ Ta jutustas loo jõulise karakteriga mehe teest ja läbielamistest sõjas. ▫ Võib-olla mu karakter tuleb sellest, et isa on venelane. ■ (tugeva tahte ja visaduse kohta) = iseloom (1. täh) ▫ Temas on karakterit. ■ (üldisemalt:) laad, iseloomulik omadus ▫ Veini karakter on mahlakas, vähese tanniiniga. ▫ Kõige toredam on pildistada taimi, leida neis karakterit. ■ (teatud iseloomuga inimese kohta) ▫ Ma olen sinusarnaste karakteritega kokku puutunud. ▫ Uskumatu, et selliseid karaktereid leidub. 2(selgesti väljenduva isikupäraga) tegelaskuju kirjandus-, lava- või ekraaniteoses ▫ Värvikad karakterid on ikka olnud näitlejate maiuspala. ▫ Raamatus on meisterlikult loodud karaktereid. ◊ laensõnasaksaCharakter 'karakter, iseloom' < prantsusecaractère 'karakter, iseloom; omadus' < ladinacharactēr 'märk, tähis' < kreekacharactēr 'märk, tähis'