[EKS] Eesti keele sõnaraamat

iseloom 1 inimese või looma käitumises ja suhtumises ilmnevad põhilised, püsivamad psüühilised omadused
= karakter (1. täh)
▫ Ühegi inimese halb iseloom pole ravitav.
▫ Eestlased on iseloomult kinnised ja individualistlikud.
▫ Tõsine sporditegemine noorpõlves kasvatab iseloomu.
■ (tugeva tahte ja visaduse kohta)
= karakter (1. täh)
▫ Horvaatia näitas iseloomu ja täitis ausa mängu põhimõtteid.
2 millegi eripärased jooned, millegi (põhi)olemus või laad
▫ Vallavalitsuse korraldus on soovitusliku iseloomuga.
▫ Enamasti on tüsistused ajutise iseloomuga.
▫ Minu töö iseloom on kahjuks istuv.