seotud sõnaga kätte1, käest1 1 ‹adv, postpkelle› kellegi valduses, omanduses, kasutada; kellegi valdusse saabunud või saadud ▫ Võti on minu käes. ▫ Kiri on käes. ▫ Varsti oli kala käes. ▫ Võim on rahva käes. ▫ Mis käes, see käes. ■ ‹adv› (kinda kohta:) kandmas, kasutamas ▫ Kindad on käes, aga salli kaelas pole. ■ ‹adv, postpkelle› kellelgi tehes, sooritades, käsil; kellegi otsustada, teha, sooritada ▫ Töö laabub käes. ▫ Minu saatus on sinu käes. ▫ Tal on uus töö käes. ■ ‹adv› (millegi valdamise, oskamise, äraõppimise kohta:) selge ▫ Mitu keelt vabalt käes. 2 ‹adv, postpmille› märgib mingis seisukorras, kellegi või millegi mõju all, meelevallas olekut ▫ Rahaga on kitsas käes. ▫ Oli terve päeva metsas külma ja vihma käes. ▫ Oigas valu käes. ▫ Sisalik soojendas end päikese käes. 3 ‹adv› (ajaliselt) saabunud, tulnud või saabumas, vahetult ees ▫ Talv oli käes.