Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

epä·ortodoksinen 38 tavapärasest erinev; eba·tavaline, mitte·harilik

epä·sovinnainen 38 oma·pärane, eri·laadne; harjumuspärasest erinev, eba·tavaline

eri
1 (taipum., adj.)
1a (erillinen) eri, erinev; (erilainen) teist·sugune; (toinen) teine
◊ kolme eri osaa kolm erinevat osa; eri huoneet erinevad toad; kaikilta eri puolilta kõigilt eri pooltelt; eri lähteistä saadut tiedot erinevatest (eri) allikatest saadud info; kukin anomus eri asiakirjana kumbki taotlus eri (eraldi) dokumendina; se on eri asia see on teine asi, see on iseasi; olla eri mieltä eri meelt olla; eri paria olevat kengät teine teisest paarist olevad kingad, erinevast (eri) paarist olevad kingad; eri tavalla eri moel; hän oli tapauksen jälkeen kuin eri mies ta oli peale juhtunut justkui teine mees
1b (ark. tehostavana ilmauksena) eri epeli tuo poika see poiss on üks paras võrukael
2 (adv.) eri
◊ eri suuret eri (erineva) suurusega; he ennättivät eri pitkälle nad jõudsid erinevale kaugusele
◊  (ark., erittäin, tavattoman) eri hauska mies eriti lõbus mees; eriti mõnus (meeldiv) mees

eri·arvoisuus 40 erinev väärtus; (tasa-arvon puute) eba·võrdsus
◊ sukupuolten eriarvoisuus sugude ebavõrdsus

eri-ikäisyys 40 (ikäero) vanuse·vahe ‹vahe›, erinev vanus

erilainen 38 erinev; (erilaatuinen) eri·sugune; (toisenlainen) teist·sugune; (poikkeava) erinev, erandlik; (moninainen) mitme·sugune
◊ erilaisia marjoja mitmesugused marjad; väriltään erilainen värvi poolest erinev; mitä erilaisimmista aineksista koottu kõige erinevamatest osadest kokku pandud; erilainen kuin muut teistest erinev, teistsugune kui muud; Nuusku oli erilainen koira Nuusku oli isevärki koer

erinäinen 38 (tav. mon)
1 (eräs, tietty, määrä-) teatav, teatud; (eri) erinev
◊ erinäiset seikat teatavad asjaolud; erinäisissä tapauksissa teatud juhtudel; erinäisin ehdoin teatavatel (kindlatel) tingimustel
◊  (halv.) erinäiset radikaalipiirit mõningad käremeelsed ringkonnad
2 (ark. [aika] moni) üsna (päris, üpris) palju; (lukematon) lugematu
◊ erinäisiä kertoja lugematu arv kordi, lugematuid kordi; hän sai pulittaa erinäisiä tuhansia tal tuli välja laduda paras patakas tuhandelisi

eri·suuruisuus 40 ; eri·suuruus 40 erinev suurus

eritä 75 (nykyään vain muutamissa taivutusmuodoissa) (olla erilainen) erineda, erinev olla, lahku minna; (poiketa) erineda, erinev olla; (erota) lahku minna
◊ tiedot eriävät toisistaan andmed on erinevad (lahkuminevad); eriävä mielipide erinev arvamus; (kokouksissa) eriarvamus

erota 74
1 lahkuda, ära minna; (toisistaan) lahku minna
◊ hän erosi ystävistään ta lahkus oma sõpradest, ta läks oma sõpradest lahku; ei erota vihamiehinä! ärme lähme lahku vihameestena!; tiestä eroava polku teelt kõrvale keerav rada
◊  (erik.) erota elämästä elust (elavate kirjast) lahkuda ks. myös erkaantua
2 (sanoutua irti työsuhteestaan) end lahti võtta; [töökohta] üles öelda; (yhteisön jäsenyydestä) välja astuda; (ottaa avioero) lahku minna, [end] lahutada lasta
◊ erota kirkosta kirikust välja astuda, kirikust lahku lüüa; erota puolueesta parteist välja astuda; hallitus erosi valitsus astus tagasi; erota puolisostaan oma abikaasast lahku minna, end oma abikaasast lahutada lasta; eronnut rouva lahutatud proua
3 (olla erilainen, poiketa jostakin) erineda, erinev olla
◊ erota edukseen muista teistest positiivselt erineda; sisarukset eroavat luonteeltaan toisistaan õed-vennad on erineva iseloomuga, õed-vennad erinevad oma iseloomu poolest

erottua 52*C
1 eralduda; (saostua) settida
◊ vedestä erottuva suola veest eralduv (settiv) sool
2 (tulla aisteilla havaittavaksi) [silma] paista, kuuldav olla, kuulduda
◊ valo erottui yhä selvemmin valgus paistis järjest selgemini; erottuva paistev, nähtav, kuuldav; heikosti erottuvat äänet vaevukuuldavad hääled ks. myös näkyä, kuulua
3 (olla erilainen kuin muut) erineda, erinev olla, eralduda; (näkyä) nähtav olla, silma paista
◊ erottua väriltään muista oma värvi poolest teistest erineda; selvästi erottuva tahra selgesti nähtav plekk

heitellä 67*C
1 (viskoa) visata, heita; (huolimattomasti) pilduda, loopida; (keinuttaa) kõigutada, õõtsutada, kiigutada
◊ heitellä lumipalloja lumepalle visata (loopida, pilduda); hän heitteli tolppaa kivillä ta viskas (pildus, loopis) kive posti pihta; tanssijat heittelivät jalkojaan tantsijad pildusid jalgu
◊ (kuv.) joutua kohtalon heiteltäväksi saatuse mängukanniks sattuda
2 (heittelehtiä) viselda; kõikuda, vankuda; (kuv.) (vaihdella) kõikuda, vahelduda, muutuda; (poiketa toisistaan) erineda, erinev olla
◊ peräkärry heitteli järelkäru viskles (kõikus) ühelt küljelt teisele; tuulen suunta heitteli tuule suund vaheldus (muutus); kirjan arvioinnit ovat heitelleet kovasti raamatu arvustused on olnud üsna erinevad, raamatu arvustused on kõikunud seinast seina

poiketa 74*A
1 kõrvale põigata; kõrvale pöörduda; (muuttaa suuntaa) suunda muuta
◊ lentokone poikkesi reitiltään sivuun lennuk pöördus marsruudilt kõrvale; poiketa sivukadulle kõrvaltänavasse põigata; poiketa pääkadulta peatänavalt kõrvale põigata
2 (pistäytyä) läbi astuda; läbi sõita; (tehdä pikavierailu) kiirvisiiti teha {jonkun luokse (luona) kellegi juurde} ; (mer.) randuda
◊ poikkesimme Porvooseen astusime Porvoost läbi; matkalla Porvooseen poikkesimme tuttavia tervehtimään reisil Porvoosse astusime tuttavate juurest läbi, et neid tervitada; poiketa kotimatkalla kauppaan teel koju poest läbi astuda; laiva poikkesi monessa satamassa laev randus mitmes sadamas, laev sõitis sisse mitmesse sadamasse
3 (olla noudattamatta jotakin) erandit teha {jostakin milleski} ; täitmata jätta {jostakin midagi} ; kõrvale minna; põigelda
◊ poiketa suunnitelmistaan oma plaanidest kõrvale minna (kalduda); poiketa määräyksestä määrust mitte täita; hän poikkesi totuudesta ta põikles tõe eest, ta kaldus tõest kõrvale, ta valetas; poiketa aiheesta teemast kõrvale kalduda; poiketa juonesta süžeest kõrvale minna; hän poikkesi [pää]asiasta ta läks peateemast mööda
4 (haarautua) hargneda, põigata
◊ kylätie poikkeaa valtatiestä vasemmalle külatee hargneb (põikab) maanteest vasakule
5 (olla erilainen) teistsugune olla, erinev olla; (erota) erineda
◊ talot poikkeavat tyyliltään toisistaan majad on üksteisest stiili poolest erinevad, majad erinevad üksteisest stiililt; hän ei poikkea muista ta ei ole teistest erinev; tavallisuudesta poikkeava ilmiö tavalisest erinev nähtus; menetellä ohjeista poikkeavalla tavalla tegutseda instruktsioonidest erineval viisil

poikkeava 10 erinev; teist·sugune; (erilainen) eri·sugune, lahku·minev; (epänormaali) eba·normaalne
◊ hän tunsi itsensä jotenkin poikkeavaksi ta tundis end olevat kuidagi erinev (teistmoodi); seksuaalisesti poikkeava seksuaalselt erinev

toisenlainen 38 (muunlainen) teist·sugune; (erilainen) erinev
◊ hän oli toisenlainen kuin olin kuvitellut ta oli teistsugune, kui olin kujutlenud; ta oli erinev sellest, mida olin kujutlenud; aikaisemmin tavat olivat toisenlainenlaiset varem olid kombed teistsugused

toisen·näköinen 38 teise·näoline, teist nägu; erinev; teist·sugune
◊ tyttö on aivan toisennäköinen kuin äitinsä tüdruk on emast täiesti erinev, tüdruk on hoopis teistsugune kui ta ema


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur