Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 199 artiklit

ahnõh ~ ahnõʔ `ahnõ ahnõht ~ ahnõt ahne, ahnitseja paṕp om `väega ahnõʔ Se; meil oĺlip‿poisiʔ ilma`ahnõʔ Se

`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aik‿ku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aas‿sap‿paĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja

elektri/sinine ere rohekassinine [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se

elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos

elämä elläʔ eläss `eĺli 1. elama, elus olema pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod 2. ajaliselt eksisteerima eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se; kup‿paĺlo om jummaĺ`andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos 3. igapäevases elus osalema ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; laisa naisõga `pi̬i̬stlet elleh Se Kos; eläge eśs, `laskõ meil ka elläʔ Se 4. elunema, asuma mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se 5. kokku elama tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukkaʔ elämä? Se Kos 6. kogema mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se

hainanõ hainadsõ hainast rohtu täis; umbrohtunud ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos

halutam(m)a halutaʔ halutass halut́ ~ `haltam(m)a `haltaʔ `haltass haĺt valutama mul `väega süä `haltass Se T; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä, a tu̬u̬ sõrmõkõnõ nakaśs `väega `haltamma Se; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ, timahavadsõ `aaśtaga `naksiva `haltama Se Kos

hauǵ havvõ `haugõ havi, haug `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; üt´s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se

`helde `helde `heldet helde; lahke timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos

`herne- hernestest tehtud või saadud `herne jahvast sai `väega hüä pliiń Se; `hernekamma (hernejahust paastutoit) ka tet́ti: `herneʔ nu̬u̬ `jauhtõdiva ärʔ, siss keedeti `paksu, siss väidsega lõigati säält Se

herneh ~ herneʔ `herne herneht 1. hernes `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsek‿kiriväʔ Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad Se Sa 2. hrl pl rõuged; rõugevill üt´s lat´s `ku̬u̬li `hernehe Se 3. hrl pl tangtõbi; tang, finn

hińg1 hińge `hińge 1. (inimese) hing kaśs om kõva tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se 2. arvestusühik (inimeste loendamisel) 3. inimese sisemine olemus, sisetunne tiä ar and hińge alt (annab kõik ära), ku täl midä om Se; timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õim‿midägiʔ Se Kos

hoolõline hoolõlitse hoolõlist hoolikas imä oĺl `väega hoolõline inemine Se

hummog ~ hummok hummogu hummogut hommik pühi hummok Se; hummok om targõp õdakut Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegah‿hüä Se; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos

hõbõhhõnõ hõbõhhõtsõ hõbõhhõst hõbedane hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nupp?- rüä kõŕs Se; hõbõhhõtsõʔ aia pośtiʔ, `väega illośs maja Se Kos| Vrd hõpõnõ

hõhv hõhva `hõhva lehmmullikas, õhv hõhv üt́sindä `väega `mü̬ü̬ge Se Sa; meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T

hõim hõimo `hõimo sugulane; suguvõsa kõ̭iḱ hõim kutsutass kokko, ku `puhtõʔ ommaʔ Se; mul om paĺlo `hõimo Se Pod; meil oĺl `väega suuŕ ja rikaśs hõim Se

hämm hämme `hämme 1. märg, niiske eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivah‿hämmes‿säläh oĺliʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal [märjas kohas], üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisit‿tuĺlik‿kodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 2. niiskus, vedelik kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos

`hästeʔ hästi, korralikult mullõ timä `väega meelüss `hästeʔ, tu̬u̬ es meelüʔ nip‿paĺlo Se; ku lina `häste oĺl är `aigunuʔ, siss võt́t `hinde vallalõ Se| Vrd `höste, `hüäste

`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõt‿ti̬i̬h‿`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõs‿säńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eik‿kuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se

hüä hüä hüvvä 1. hea, kõlblik, nõuetele vastav; meelepärane, meeldiv kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos; tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; hüv́vi `päivi [ma] olõ nännüʔ, kõ̭kkõ olõ nännüʔ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`ku̬u̬kõsõʔ Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se| Vrd hää 2. parem 3. üsna, päris `rõiviid oĺl hüä paĺlo Se; sulõng oĺl hüä süvä Se 4. headus; kasu, tulu hüvvä tege veid́ot‿taa viin Se Kos| Vrd hää

iḱäv igävä igävät igav mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P

ilosahe ilusasti; korralikult rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; peremi̬i̬śs niit `haina ja `kullõss, et küls‿sai hüä kaŕ uss, `väega laul ilosahe Se; ime ehit́ ilosahe, sõ̭saŕ `sääde `säätsähe (rhvl) Se

`irvellemä `irvelläʔ `irvelless `irvelli pidevalt irvitama sinnät‿taha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se| Vrd iŕvitellemä

jago jao jako 1. jaotatud või jagatud osa (tervikust) vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; `ku̬u̬ĺja pandass kohe `külmä jakku (ruumi), muido nakass `hõ̭nkama Se; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se 2. teatud hulk, määr koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 3. omand 4. teatud aeg, ajavahemik, periood kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos 5. piirkond mehe oĺliʔ ka Ukrai·na jao päält Se V 6. liik, sort, tõug 7. muud sait jako? (kas taipasid) Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (edenemist), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos

jalagaʔ jalgsi `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos| Vrd `jalksi

`juńtlikanõ `juńtlikatsõ `juńtlikast 1. ebaühtlane, tombuline 2. jooniline, triibuline vanast `koeti `väega ilosa `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se

jutuss ~ jutuśs jutusõ jutust 1. jutlus 2. muinasjutt jutusõh oĺl nii, a mi̬i̬ʔ olõ õit‿tu̬u̬d nännüʔ Se; tu̬u̬ `tahtsõ nii jutussit aiaʔ, latsõʔ kõ̭iḱ `ümbre man Se; `väega `ĺuhkukõnõ jutoss, oɫõ õi illośs Se

jälle jälle jälehhet jäle, kole mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; taa asi lät́s jok‿kõ̭igilõ jälehhess Se

`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s‿ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sis‿siss `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima

`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse Se Kos

kakkõma kakõdaʔ kakkõss kakõśs rebenema, katkema timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õim‿midägiʔ (ei pudene) Se Kos; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; niit́ kakõśs ärʔ Se

kala kala kalla kala mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se; ku suuŕ `kärbläne situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; langaga pandasõk‿kaɫaʔ üle orrõ [kuivatamisel] Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V

kannahtam(m)a kannahtaʔ kannahtass kannaht́ 1. kannatama; taluma mul `väega süä `haltass, ma jovva aik‿kannahtaʔ Se T; kohegilõ saa aip‿`paedaʔ, piät kannahtamma Se 2. sallima

kasuma kassuʔ ~ kasudaʔ kasuss `kaśvi kasvama linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `lambakõsõk‿kasuma ja ut́õkõsõ `urbuma ku neo urbaʔ `urbunuʔ ja kasunuʔ (palmipuudepüha kombestikust) Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle Se Kos; ku sõńnikut ei olõʔ, midägi eik‿kasuʔ Se Kos

katai kadaja kadajat ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ Se Kos; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi kadajaossaʔ Se; kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov

kavva kaua piät `tiidmä, kui sa liisna kavva piät (lamba nahka parkimisvedelikus), siss lask karva `maalõ Se; `sääntsek‿kiriväʔ [herne] nu̬u̬ ki̬i̬ is `pehmehe, nu̬u̬t‿`tahtsõ kavvak‿kivväʔ Se; kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿kavva tuĺl Se Kos; kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos| Vrd `kaugu

kavvõline kavvõlitse kavvõlist ~ kavvõlinõ kavvõlitsõ kavvõlist kauge mi̬i̬k‿kotoh olõ õs kavvõlit́̀si hainamaid Se Kos; sugulanõ iks [ma] olõ `t́suutkõsõ, a `väegak‿kavvõline Se

keerahhutma keerahhutaʔ keerahhut keerahhut́ kord või paar keerutama `veit́kese `mińti ni keerahhudõdi `väega veid́o Se

kesvä- 1. odrale omane, odra- kesvä`oɫgõ jak‿kaara`oɫgõ andass hobõsilõ Se; saadoriga vaŕo alt śaalt võta kesvä`oĺgi õdagust lehmäle ette Se 2. odrajahust tehtud kesvävadsaʔ oĺliki nu̬u̬k‿karaśkiʔ Se; kesvä `pliine küdseti iks `väega sagõhhõhe Se; kesvä karaśk oĺl hüä krõpõ Se

kivik kivigu kivikut kivimäng `mi̬i̬ki (meiegi) mäńge vanast kivikit Se Kos; mi̬i̬k‿kääni kasuga kummalõ, tu̬u̬ pääɫ oĺl `väega hüä kivikit `mäńgiʔ Se Kos; mi̬i̬k‿kõ̭õ̭ mäńge kivikit Se Kos

klõ̭mba klõ̭mba klõ̭mbat lonkur taa klõ̭mba vanami̬i̬śs, taa `klõ̭mpass Se; timä `väegak‿klõ̭mba olõ õiʔ, timä saa aiʔ ütte `jaɫga painahhutap‿põlvõst Se

kokko 1. ühtekokku, koguhulgana 2. ühte kohta, üheks rühmaks ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko (kahepeale), tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, veij‿jäl tõõsõga kokko, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos 3. kokkupuutesse, kontakti 4. eri osadest tervikuks (ühendatud) `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts 5. mingi ainega kaetuks, määrdunuks utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V 6. mõõtmetelt või mahult väiksemaks võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko (võiks) koorõ Se 7. väljendab omavahelist sobivust

kollõh ~ kollõʔ `koldõ kollõht 1. laiem äär 2. leivakoorik leevä veeren‿ńoo `koldõʔ oĺliv‿`väega magusaʔ Se

kuionukõnõ kuionukõsõ kuionukõist kuivetu, kõhetu muni `ku̬u̬ĺja om `väega ärk‿kuionukõnõ Se

kuiv kuiva `kuiva 1. väga vähese veega või niiskusega, kuiv kuiv vili tu̬u̬ jo sõkku `höste Se; hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva (vähese rögaga) köhhä Se; ku oĺlik‿kuiva iɫmaʔ, siss niisama `tu̬u̬ralt kap‿`peśti rüḱi Se Kos 2. kuiv aeg, põud ku kuiv om, [te] `rühkek‿`külbäʔ Se

`kullõma kullõldaʔ `kullõss kullõĺ 1. kuulama peremi̬i̬śs niit `haina ja `kullõss, et küls‿sai hüä kaŕuss, `väega laul ilosahe Se 2. sõna kuulama timä hoit́ t́siko ja kullõĺ minno `väegaʔ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se

kut́saŕ kut́sari kut́sarit kutsar kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿kavva tuĺl Se Kos

kuu/valunõ -valutsõ -valust kuuvalge kuuvalunõ ü̬ü̬ oĺl väega valluss Se

kõhn kõhna `kõhna ~ kõhna kõhna kõhnat 1. kõhn, lahja, kuivetu 2. nõrk, mitte vastupidav 3. vilets, kehv; vaene meil om ka muntkõrra `väegak‿kõhn leib Se; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l, küsüti ku kõhnõb tütäŕ, pidi `andma Se

kõo/kõllanõ kaselehekollane (riidevärv) [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se

`kõrbam(m)a kõrbadaʔ `kõrbass kõrbaśs kõrvetama liha sai illośs vahanõ ku [ma] ark‿`kõŕpsi Se; [tapetud sea harjastevõtmisel] tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos; ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ, siss sai tu̬u̬ taaŕ `väega illośs, sääne must Se Kos

kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegak‿kõvastõ käve Se Kos; no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)

`kõvva 1. kiiresti 2. tugevasti, rohkesti timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva Se V

köhimä `köhhiʔ köhi köhe köhima kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva köhhä Se

köhä köhä köhhä ~ kühä kühä kühhä köha hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva köhhä Se

küll ~ külʔ ~ ḱulʔ ~ külh 1. küll; muidugi, igatahes; küllap siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos; kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿ kavva tuĺl Se Kos; hummogult siss ḱulʔ `varra `ańti süvväʔ Se Kos 2. küllalt võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos

külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se

`külmämä külmädäʔ `külmäss külmäśs 1. talvõl vi̬i̬l `külmäss [kohupiim] ärʔ, sõ̭ss `kirvõga vi̬i̬l [ma] rai vai väidsega tsuńgõ Se Kos; viisokõsõk‿`küĺmiʔ jala `küĺge Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿ kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿toroʔ arʔ Se Kos 2. külma saama; külmetama esä tuĺl Pelikovast kodo, üteĺ: jaɫaʔ `väegak‿külmäseʔ Se; esäl räbigu`rõivatsõj‿jala`rät́keseʔ all, `paklatsõʔ jala`rät́kesep‿ pääl, kas tah no või õiv‿vanaʔ jalaʔ külmädäʔ Se Kos

lajaline lajalitse lajalist laialdane ku põlla oĺl maa, siss oĺliv‿`väega lajalitsõp‿põllukõsõʔ Se Kos

`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm‿`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl‿`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿ kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se; lasõk‿ḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺliv‿vanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal‿`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegap‿paĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõl‿laiv, `toukap‿`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se

`laulma lauldaʔ laul lauĺ laula 1. laulma (inimene) vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; mul veli ka mõiśt lauldaʔ Se Kos; [ma] ketso võt́i `üśk ä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L; mis‿ti röögide `ü̬ü̬se, a mi jäl `nimme lauliʔ Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕ uss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; timä lauĺka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi Se 2. häält tegema, häälitsema (lind, putukas) rit́siga `laulvaʔ Se 3. undama, pilli ajama

liivak liivako liivakot liivane koht, liivak liivak oĺl `väega ärm‿miinitet, imä sai `surma liivakoh Se

liivanõ liivatsõ liivast liivane `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos

lina lina linna 1. lina; linakiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; kos sat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿ paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak‿`korgõmpa Se; ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se; nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; kolgõti tu̬u̬ lina põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 2. linasest materjalist ese surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se

lina/seemen linaseeme `huhmrõh iks suŕb nu̬u̬l‿lina`si̬i̬mneʔ, siss teḱk lina`si̬i̬mne `maaslat Se; kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina`si̬i̬mne `maasla `hõ̭ngu Se Kos; ku lina`si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõʔ `ańti `t́siolõ Se; lina seemen om `väegap‿peeńokõnõ Se Kos

linnasõ/leib linnasejahust küpsetatud leib rüäk‿kasvatõdi ärʔ, tet́ti linnasõʔ, siss jahvatõdi arʔ, nu̬u̬ oĺliv‿`väega makõʔ, noist küdseti linnasõ leib Se

`liuglõma livvõldaʔ `liuglõss livvõĺ liugu laskma `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõʔ `liugliʔ, oĺlis‿suurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; muni lat́s tüḱiss `liuglõma ja om `väega sääne võrgass Se Kos

`ĺuhkukõnõ `ĺuhkukõsõ `ĺuhkukõist lühikene `väega `ĺuhkukõnõ jutoss, oɫõ õi illośs Se; tallakõisi iks `koeti, `ĺuhkukõsõʔ Se Sa; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, taɫɫakõsõl‿`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos| Vrd `lühkene

`lõ̭õ̭hkõ `lõ̭õ̭hkõ `lõ̭õ̭hkõt helde, lahke meil esä oĺl `väega `lõ̭õ̭hkõ Se

lõõtsutamma lõõtsutaʔ lõõtsutass lõõtsut́ hingeldama, lõõtsutama hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva köhhä Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh nii lõõtsut́ Se Kos

läbi 1. (ruumiliselt) läbi, ühest otsast sisse ja teisest välja kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni veidikese vett, sai määts Se Ja 2. otsas, korrast ära kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos 3. tõttu, pärast; mingil teel, vahendusel mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; tu̬u̬ aśa läbi joht mi̬i̬p‿poolõ tulgu uik‿`kiäki Se 4. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti, põhjalikult sinnät‿taha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se 5. väljendab seisundit 6. väljendab omavahelist sobimist

lökkelemä lökeldäʔ lökkeless lökkeli ~ lökeĺ oksele hakkama, öökima mi̬i̬śs lökkeli, ni `väegam‿mõro sai ŕoon Se

`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlil‿lehmäk‿kodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögel‿leheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l‿ lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs‿`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos

maa maa maad 1. maa, maapind säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se 2. muld, viljeldav pinnas [me] koobaʔ kaibi, havvaʔ, poisit‿tõi talaʔ ja `pańti iks maad sinnäp‿pääleʔ Se Kos; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se; viin oĺl pidonidõga pant maa `sisse arʔ Se 3. maavaldus, talumaa, talukrunt maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos 4. ruumiline vahemaa pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 5. maa; maakoht (vastand linn) `liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos; maa elo `väega meelüss Se Kos; tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? väĺk Se Kos

maik maigu `maiku maitse kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov

makuss magusa magusat 1. magus uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos 2. maitsev leevä veeren‿ńoo `koldõʔ oĺliv‿`väega magusaʔ Se; kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se; vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `herne jahvast sai `väega hüä pliiń ja `väega saip‿pliinim‿magusaʔ, ilosa vahadsõʔ Se 3. mõnus; rahulolev tuĺl makuss unõkõnõ, [ma] lät́si vi̬i̬l aounõlõ Se

mass1 massa `massa siseelund: maks massa [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; mass iks om paŕõp kut‿täü Se

matuss matusõ matust 1. surnuaed mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ Se Kos 2. matus, matusetalitus 3. haud, kääbas paṕp kaditass tu̬u̬ matusõ arʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos; Mihha˛il Petrovits tuĺl matusõ pääle, tu̬u̬ ka śaal jõi t́siɫga `viina Se Kos; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit (matmiskombestikust) Se; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh, `tahtsõ matusõ pääle minnäs‿`sü̬ü̬mä Se Kos

`mi̬i̬ldümä `mi̬i̬ldüdäʔ meelüss ~ `mi̬i̬ldüss `mi̬i̬ldü meeldima maa elo `väega meelüss Se Kos; mullõ timä `väega meelüss `hästeʔ, tu̬u̬ es meelüʔ nip‿paĺlo Se; t́sura ju̬u̬ us, `larma õs, esäle ka `mi̬i̬ldü Se

miinitäm(m)ä miinitäʔ miinitäss miinit́ miinidega katma liivak oĺl `väega ärm‿miinitet Se

mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnäm‿mehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se

mugu muudkui lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; `poiskõsõm‿mugu hõkõrdõllivaʔ Se| Vrd muku, mutku, muudku

munt/kõrra mõnikord kuŕgik‿ka `häitsese muntkõrra puustalt Se; meil om ka muntkõrra `väega kõhn leib Se

must1 musta `musta 1. (värvilt, värvuselt) must; tume, tõmmu muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; üt́s soŕt [puravikke] om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; leib kõrvati vi̬i̬l ärs‿`sääntsess, sõ̭ss sai tu̬u̬ taaŕ `väega must, sääne illośs Se Kos; toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos 2. määrdunud, kasimata [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos 3. mustus

`mõistma `mõistaʔ mõist mõiśt ~ `mõistsõ mõista 1. mõistma, oskama mi̬i̬ `mõistsõ säält ka pettäs‿suupala arʔ Se Kos; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; no ommak‿kõ̭iḱ kisseliʔ ja pudruʔ, mõista ai inäp midä süvväʔ Se Sa; ku tä midägi `suḿpi `mõistnuʔ, timä `suḿpnu arʔ ja `nõidnu arʔ, a es, es saa Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S; imä üteĺ: `väega hüä, et seo kõtt kõnõlda mõista aiʔ, kuna ku paĺlo anna Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; maʔ mõista õik‿koheki minnäʔ Se Kos; `mõistkõm‿ minnäʔ, `ti̬i̬dket‿ tuɫɫaʔ (öeldi küllaminejatele) Se Kos; sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ nõia `vasta Se Kos 2. mõistatama 3. (kohtuotsust) määrama

mõro mõro mõrro 1. mõru, lat́igõ saṕp om ni mõro, et tu̬u̬ om uĺli mõro Se Pod; mi̬i̬śs lökkeli, ni `väegam‿mõro sai ŕoon Se; üte `vi̬i̬ga [ma] lähädi ärs‿seeneʔ, siss vali sõgla pääle, siss ju̬u̬śk tu̬u̬ mõro vesi `vällä ärʔ Se Kos 2. pahane, kuri

`mäńgmä `mäńgiʔ mäńg `mäńge mäńgi 1. mänguga tegelema `mi̬i̬ki (meiegi) mäńge vanast kivikit Se Kos 2. pilli mängima piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh, ku polkat mäńgiti Se; hermoń kutsuti vanast, mehe iks mäńgeʔ Se 3. kellenagi esinema 4. mitte tõsiselt kohtlema

mürgüne mürgütse mürgüst terasest tehtud, terasene t́siŕp om jo `väega mürgüne, tä `tõmbass `piḱse mano Se

`mü̬ü̬ǵmä `mü̬ü̬giʔ mü̬ü̬ǵ `mü̬ü̬ge müügi möögima hõhv üt́sindä `väega `mü̬ü̬ge Se Sa

nakkama ~ nakama `naadaʔ ~ nakadaʔ nakass ~ nakkass nakaśs ~ naaśs hakkama `naakõ varahhappa hummogu `kaŕ ja `mõtsa ajama Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; vanass läät, ei naka imp nägemä, naka imp `kuuldma, kõ̭iḱ tulõva hädäk‿kokko Se; mis siss saa, ku jälʔ `naatass takah ajama Se Kos; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L

`ńaolinõ `ńaolidsõ ~ `ńaolitsõ `ńaolist teatava välimusega, näoline eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, ku omma vasõ `ńaolitsõʔ, nu̬u̬ tegevä `väega suurt vallu Se Pop

neli ~ neĺli nelä `nellä ~ `neĺjä neli ku ma koolih käve, siss neĺli `klaśsi `oĺlgi Se; `aaśtaga nelä vana lat́s Se Kos; õgal ütel neli viiś eläjät jak‿kõ̭iḱ kävek‿kokko Se; [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se

neoʔ pl neide neid need (siin) kiroda saʔ, küll ma `huhtsõ neol‿`luidsa arʔ Se; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos; sul `vahtsõ `rõivaʔ, `käegap‿putahhutat, nii `arki määrideʔ, neoj‿jo `väegat‿tunnusõʔ Se

nisa nisa nissa nisa lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se

nu̬u̬ʔ ~ ńooʔ pl noidõ noid ~ nuid nood (endast kaugemal) `kiäki es võta timä käest noid sõ̭nnu arʔ Se; `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿`laotõdi sitta Se; leevä veeren‿ńoo `koldõʔ oĺliv‿`väega magusaʔ Se; timäl kap‿paĺlo olõ õs noid liivapuu `maŕju, a noid saḿmi lubasi võttaʔ Se; imä nühe `ośjuga [lüpsiku] päält ärʔ ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S

nädselmä/hain vesihein seo om nädselmähain, taad t́siaʔ `väegas‿sööväh‿`höste Se

`nühḱmä `nühkiʔ nühḱ`nühke nühi nühkima imä nühe `ośjuga päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S; liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos

oĺg oɫõ `oɫgõ õlg vanast `ańti nu̬u̬s‿soḱidu oɫõʔ lehmile Se; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; `aeti olõk‿kot́i `sisse Se; rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos; vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos; õgast `ü̬ü̬sest `pańti lehmile nu̬u̬p‿piḱä oɫõ ette Se Kos

`oṕma oṕpiʔ oṕp opõ oṕi õppima tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ Se

paaba paaba paabat eit; ravitseja, sünnituse vastuvõtja paaba mõśk iks latsõ ja nulganaist ja mitu `tuńni vaot́ ja `vihtõ sannah Se; nu̬u̬p‿paabaʔ `väega śaal puhadeĺnäh `paĺssi jumalat Se; paaba `aŕstõ mu nii ark‿ku, sannah tasõ ja savi paa pańd mullõ kõtu pääle õdagult Se; [ta] võt́t ollõ ni lät́s ärʔ, vei olt paabalõ Se; paabal oĺlis‿sõ̭naʔ (loitsud), tu̬u̬ sõ̭nõ, sai käsi `tervest Se; koess tu̬u̬ paabapala (eideke) jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; teeda ikk, paaba murõhhass Se Pod

paat́ paadi `paati paat `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäp‿paadi ala Se V; `päivä tüḱevä paadi aɫa `viɫɫo [vähid] Se V

padi2 pad́a `pat́ja paks, tihe `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; ku `tat́rik padi sai, siss saa as terräv Se Kos; poravik õ̭ks um padi Se; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se

`paikama paigadaʔ `paikass paigaśs paika peale panema, lappima mul eläjä `väega `püüssüʔ, ma `paiksi `hindäle tsuvvak‿kah kaŕa man ärʔ Se; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl laut arp‿pest, mi̬i̬p‿`paiksi arʔ ja säi arʔ Se Kos

paksost 1. paksu kihina, väga palju `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäp‿paadi ala Se V 2. sageli

pala pala palla 1. (väike) tükk, osa, pala hopõń hiit́ `auto ala, hopõń oĺl tüḱä, katõh palah ja `vankri oĺl katõh palah Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlin‿nu̬u̬s‿seebipalaʔ Se; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi, `väegas‿suurõp‿paɫaʔ ja ilosaʔ Se Kos; [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; mõ̭nõl lei pää poolõst `askolka pallugaʔ Se; ma olõ nigu puupala üt́sindä Se; `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk‿`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 2. millestki halvustavalt või naljatlevalt ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiss kah iks imädse pala `hindälle saa Se; koess tu̬u̬ paabapala jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos

pargõ salgana kuuvalunõ ü̬ü̬ oĺl `väega valluss, sõ̭ss käve nimä pargõ, a no olõ õi nännüki sussõ Se

patanõ patadsõ patast patune no naav‿vanap‿poiśsmehe ommaj‿jo `väegap‿patadsõʔ Se Kos

peeńokõnõ peeńokõsõ peeńokõist ~ `peeńkõnõ `peeńkõsõ `peeńkõist mitte jäme, peenike oĺl rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; lina seemen om `väegap‿peeńokõnõ Se Kos; oĺlip‿ pirrukõsõl‿lahudup‿peeńokõsõst `väegaʔ Se; ku `peeńkõsõ langaʔ, saa `peeńkõnõ rõivass Se

peräh 1. (ruumiliselt) järel, taga; külge kinnitatud sülemät vaia `väega peräh kaiaʔ Se Sa; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh ja nõglat́ski oĺl peräh Se 2. kõrval [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V 3. pärast, hiljem peräh immä (pärast ema surma) oĺlis‿sajaʔ Se

`petmä pettäʔ pett pet́t petä tüssama, petma, valetama pettäk‿ka võit, petän‿nigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos; kohopiim `pańti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬piim, a lat́silõ kõ̭õ̭ peteti et seo om häräpiim Se; paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se; [ta] käve petteh, tu̬u̬ `mõistsõ `väega pettäʔ Se

pidämä2 pitäʔ pidä pidi piä 1. kusagil mingis olukorras hoidma või olla laskma, mitte vabaks laskma sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ, üt́s pidi kińniʔ ja tõõnõ sugi Se; mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop 2. säilitama, alal hoidma rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se 3. kestvamalt enda kasutuses või käsutuses hoidma a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ (abielluda) Se Kos 4. mingit tegevust või toimingut läbi viima t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; a no `peetä eip‿`paastu, tetä eis‿`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se 5. hooldama, hoolitsema 6. osutab kestvamat füüsilist või psüühilist seisundit tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p‿`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se 7. (millekski) arvama `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se 8. kasutama, kandma (riideid, jalatseid) niid́siviiśoʔ oĺliʔ paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; mat‿`tahtsõ `tsu̬u̬gõ `väega pitäʔ Se; rüüd´, mis õgapäivi `peetäss Se 9. vastu pidama, kestma kundsalda sukk pidä kavvamba Se 10. kasvatama; viljelema meil esä pidi kotoh mäŕri ja `varsu kasvat́ Se Kos paṕp üteĺ: mak‿ka naka `põŕssit pidämä Se Kos

piip piibu `piipu 1. piip 2. puulüpsiku valamistoru, tila nüśsigul oĺl piibukõnõ kah, kost kurnadaʔ, sääne piip kah Se Sa; imä iks `väega mõśk sagõhe, ai iks luvva `raaksit sinnä nüśsigu`piipu kah, puhaśt kõ̭iḱ ärʔ Se Sa

`piḱne `piḱse `piḱset äike, pikne piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt (lööb) `sisse Se; `piḱne `väegak‿ kõvastõ käve, `piḱne lei talo paɫama Se Kos; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskat‿t́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos

piĺl piĺli `piĺli 1. muusikariist, pill ku olõ õs `piĺli vai jarmolit, siss `laulti kõ̭õ̭ Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se 2. nutt 3. heli

pite 1. pidi, mööda; piki toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos; tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. kinni hoides peremi̬i̬śs võt́t rebäse taga `jaɫgu pite `säĺgä Se 3. järgi, millelegi vastavalt timä om iks umma `vanhust pite `väega kõva Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos

pliidene pliidedse pliidest paene meil om `väega pliidene, om kõva `kaibah‿ `hauda Se

pliiń pliini `pliini pliin `herne jahvast sai `väega hüä pliiń ja `väega saip‿pliinim‿magusaʔ, ilosa vahadsõʔ Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿ `ḱauma Se; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ Se; ahoh pańni pääl küdseti `pliine Se

pliit́2 pliidi `pliiti paas, paekivi pliit́ om kivi Se; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ Se Kos; nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arp‿palotõt Se

poiśs/mi̬i̬śs poissmees no naav‿vanap‿poiśsmehe ommaj‿jo `väegap‿patadsõʔ Se Kos

polka polka polkat polka piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh, ku polkat mäńgiti Se

poravik poraviki poravikki puravik poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poravikiʔ ruvvast vai piirakust Se; seenekeisi iks saa õik‿kuivadaʔ, poravikki inne [ma] `kuiv́ssi Se| Vrd porovik

pośt1 pośti `pośti tulp, post hõbõhhõtsõʔ aiapośtiʔ, `väega illośs maja Se Kos

`praat́ma `praatiʔ praat́ `praatõ praadi praadima [ma] seenel‿lähädi ärʔ, siss pańni `vahtsõst pańni pääle, praadõ arʔ, siss sai jo `väega hüäʔ Se Kos

`puhtahe puhtalt; puhtaks mi̬i̬j‿jätä es kohegi haina `tuusta, mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; imä nühe `ośjuga [lüpsiku] päält ärʔ ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S

pussak pussagu pussakut tossike, saamatu ma oĺli `väega pussak, ma es `juɫgaʔ Se

puuslaat́ puuslaadi puuslaat̀i hobuste hingeldustõbi, puuslak hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva köhhä, siss `üĺt i, et tal om puuslaat́ Se

põlla põldudena, põlluviisi ku põlla oĺl maa, siss oĺliv‿`väega lajalitsõp‿põllukõsõʔ Se Kos

põllukõnõ dem < põld mi̬i̬śs mod́etass, tulõ õi ülest, ti̬i̬ ei uma põllukõist arʔ Se; ku põlla oĺl maa, siss oĺliv‿`väega lajalitsõp‿põllukõsõʔ Se Kos

põrss `põrssa ~ `põrsa põrst ~ `põrssat põrsas kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; mak‿ka naka `põŕssit pidämä Se Kos; paṕp kasvat́ `põrssat Se Kos; esä pańd vi̬i̬l kolʔ `puuta rüḱi kaʔ, et saa täl ka `põrssalõ `putru `ki̬i̬täʔ Se Kos; noorik `väega naid t́siku pidä ja `põŕssiid ravitsass Se; ku iḿmiss `põŕssidõ mano `päśsi, sõ̭ss oĺl põrss suuh ja oĺl `vaĺmiss Se Kos; sai t́sial pujaʔ, sai üt́stõi·śskümme `põrssat Se Kos

`pääkene dem < pää| 1. kehaosa: pea tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ Se 2. taime osa tsõõ, tsõõ urbõkõist, pääväliĺli `pääkeist (lapse hüpitamislaul) Se

pää/koĺo pea; kolju täl om pääkoĺo `väegah‿hüä Se

päälüse/piim piimakoor tumadik‿ka ummap‿päälüsepiimägaʔ `väega hüäʔ Se| Vrd päälisepiim, päältpiim

püksiʔ pl `pükse ~ ṕuksiʔ pl `ṕuksõ `ṕuksõ ~ ṕuks ṕuksi püksid kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuksiʔ, tuvvasõt‿turust Se Kos; vanast `koeti `väega ilosaʔ `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕa latsõl puusa pääl Se Kos; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah Se

`püüdmä `püüdäʔ püüd püüd́ ~ `püüdse püvvä 1. kätte saada üritama või kätte saama, kinni võtma 2. saagiks saama, kalastama egä üt́s lät́s eräkult `püüdmä kallo Se Pod; käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V 3. pingutama; proovima, katsuma

püüsümä `püüssüʔ püüsüss `püüsse paigal püsima; kestma, säilima, vastu pidama kaŕa man mul eläjä `väega `püüssüʔ Se; vanast oĺliʔ oɫõ katusõʔ, nu̬u̬s‿sammõldõdi ark‿ka, siss `püüssü iks `väegak‿kavva Se

`raḿma `raḿmiʔ raḿm `rammõ rammestama toṕs `viina `väega arʔ raḿm, ku `väega väsünü olt (oled), siss tohi‿ij‿juvvaʔ Se

rassõ1 rassõ ~ rasõva rasõhhõt ~ rasõvat 1. kaalult raske seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; pańgi oĺlip‿`puitsõʔ, rassõ oĺlin‿nii, et es jovvav‿vett tuvvaʔ Se; Vaśso või eim‿midägi `nõstar‿ rasõvat Se 2. füüsiliselt raske, vaevanõudev Mõlah om `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ [hauda] Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos

rattaʔ pl rat́tidõ rat́tit vanker `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ, söögiʔ rat́tih ja `rõivaʔ Se Kos; hopõń lei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; kutsuti `mõŕsa kiŕst vai kaśt, kaśt `pańti rat́tihe Se| Vrd ratass

ravitsama ravidaʔ ravitsass ravit́s ~ ravitsõma ravidaʔ ravitsõss ravit́s 1. söötma noorik `väega naid t́siku pidä ja `põŕssiid ravitsass Se; mis no viga elläʔ, olõ õih‿hobõsõ ravitsamist Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; innevanast saadirahvast raviti, no ravita aiʔ, ravitass siss, ku kerigu mant tulõvaʔ Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; kolm `vu̬u̬ri käve ma tedä õga päivi ravitsõma Se 2. ravima

rohiline rohilidse rohilist roheline [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se

ŕoon ŕoona `ŕoona mäda-, mäerõigas ŕoona omma jo `väega kõvam‿mõroʔ Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos

rõivass ~ rõivaśs `rõiva rõivast ~ rõõvass`rõiva rõõvast 1. kangas, riie; riidetükk `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ Se; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se 2. riideese, kehakate seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; `rii̬di om ̬ patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; säidse künnärd oĺl `rõivatüḱk (linik), [ta] mähḱ`ümbre pää Se; tuhaga sai rõõvass ni puhass et rägisi Se; sulõng oĺl hüä süvä, sulõng `rõividõ jaost `oĺlgi Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ, paṕi `rõivaʔ art‿t́siugudõʔ Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ (riidesse) Se S; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt, a üt́s ots jäi `rõiva veere `küĺge Se; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos 3. kangas, riideese kariʔ omman‿nu̬u̬k‿kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿ mulgus‿`sisse Se

`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

sagõhhõhe sageli kesvä `pliine küdseti iks `väega sagõhhõhe Se; `poiskõnõ `ü̬ü̬se sagõhhõhe kõ̭õ̭`rü̬ü̬ḱse: pit́sitäss, pit́sitäss Se; vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se

sajaʔ, sg saja ~ `saajaʔ pl `saajo `saajo, sg `saaja 1. pulm(ad) sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos; [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh‿ hobõsõl Se; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; meil oĺl `väega suuŕ ja rikaśs hõim, `peeti `suuri `saaju Se 2. pulmarahvass üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest, kõ̭iḱ saja `soendõdi ärʔ Se; sajal‿`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegap‿paĺlo `nõidu Se Kos; sajalõ `ańti `viina, olt (õlut), tet́ti auväräʔ Se Kos; suvõl `pańti `kõlksõhe sajaʔ Se

sama1 sama samma sama(sugune) teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; timäl kap‿paĺlo olõ õs noid liivapuu `maŕju, a noid saḿmi lubasi võttaʔ Se

seto seto setot 1. Petserimaa eestlane, setu üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se 2. setu(de)le omane a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S

sikkõhe ihnelt, kitsilt sääl `väega sikkõhe `sü̬ü̬di Se

silm silmä `silmä ~ siĺm siĺmä `siĺmä 1. nägemiselund: silm siĺmäs‿suurõk‿ku otspajap‿pääh Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless Se; `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; kana`ńaoga `mõŕsa, tu̬u̬ näe eis‿siĺmist Se; kurusslauk seletäss `siĺmi, om siĺmile hüä Se; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; `väega suuŕ siĺmä viga om Se 2. silma meenutav eseme osa, avaus sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 3. kuri silm, kaetaja meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se

sinine sinidse sinist sinine kad́a noḱki (nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidseʔ joonõʔ, kat́s sinist ju̬u̬nt [peksust] Se Kos; vanast `koeti `väega ilosaʔ `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se

`sisse/tulõḱ tulu t́siga and jo `väega suurõ `sissetulõgi Se Kos

`soendohe libahundiks sajal‿`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegap‿paĺlo `nõidu Se Kos

suuŕ suurõ suurt 1. (mõõtmetelt, mahult) kogukas, ulatuslik, ruumikas ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se; `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõ `liugliʔ, oĺlis‿suurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; ku suuŕ `kärbläne (porikärbes) situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se; `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se Kos 2. (arvuliselt, hulgalt) ulatuslik, rohke, arvukas vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos 3. ajaliselt pikk, kauakestev; kesk- või kõrgpunkti jõudnud ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se 4. täiskasvanud, täisealine esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos 5. intensiivne, tugev (ja püsiv); kõva, kange; äge `väega suuŕ siĺmä viga om Se; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga ḱavvuʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod 6. väljapaistev, tähtis, oluline; mõjukas esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos; a siss nu̬u̬p‿prihoo·daj‿ja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́lip‿paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; innek‿`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬s‿suurõv‿viinaʔ (kihlused) Se 7. (koos eitusega) eriti, kuigivõrd

suuŕ/tüḱk (mõlemad osised käänduvad) suurtükk, kahur hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl laut arp‿pest Se Kos

sõrmõkõnõ dem < sõŕm ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä, a tu̬u̬ sõrmõkõnõ nakaśs `väega `haltamma Se

sääne `sääntse säänest selline `sääntse mot́sila oĺlik‿kaibõduʔ, lina mot́silaʔ Se; teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et, kõ̭gõ habõldi Se L; mõ̭ni mõista as kutak‿`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntser‿rasuraigaʔ Se; lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos

süllem sülemä sülemät mesilassülem mehidse `eht́vä minemä minnäʔ, vaja `t́siuku `vi̬i̬gas‿sülemät Se Sa; sülemät vaia `väega peräh kaiaʔ Se Sa; minev`aaśtaga lät́s mul är kolm sülemät Se

süä `süäme süänd 1. siseelund: süda täü om `süämega üteh Se Kos; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos 2. seoses inimese hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos; mul `väega süä `haltass, ma jovva aik‿kannahtaʔ Se T; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿piḱkä `maalõ Se 3. südamik `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se

sü̬ü̬ḱ söögi `sü̬ü̬ki 1. söök, toit; söögi-, toidukord nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ, söögiʔ rat́tih ja `rõivaʔ Se Kos; taa söögitegemine om kõtuasõl Se; `pernanõ teḱk söögi rebäsele kaʔ Se Kos; a noʔ `peetä ei `paastu, tetä ei `sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se Kos; `kiisla ja `kut́ja, nu̬u̬ oĺlim‿mälehtüse söögi, nu̬u̬ oĺlip‿`puhtõ söögiʔ Se 2. söömine `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu Se

`tahtma `tahtaʔ taht taht́ ~ `tahtsõ taha 1. soovima, vajadust tundma, kavatsema, himustama, tahtma ma `tahtsõ ka säänest `rüüdi nigu imäl oĺl Se P; mat‿taha not‿tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma, määnest `kiŕjä sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; `tahtsõk‿kõ̭iḱ tullak‿ kuĺatamma Se; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod 2. vältimatult vajama piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; `tat́rik `tahtsõ hüvvä maad Se Kos

takah 1. (ruumiliselt) taga, tagapool edeh oĺli `väikop‿parrõʔ, takah oĺlip‿piḱäp‿parrõ rehel Se; nika sõ̭ss kosilanõ `istõ lavva takah ja u̬u̬t́ Se P 2. (ruumiliselt) järele, takka, tagantpoolt, tahapoole ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se 3. hiljem, tagantjärele, pärastpoole ku [ma] lät́si `põimma kohe vai linna `kakma, kodo tulõ õs `sü̬ü̬mä, siss `tu̬u̬di takah õ̭ks sü̬ü̬ḱ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste`ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; pettäk‿ka võit, petän‿nigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos 4. koos sundimist või käskimist väljendava verbiga vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, kiä lät́s vai lää ka es, `kiäki sudida as vai aja õs takah Se Kos 5. tagaajamist, jälitamist või tagaotsimist väljendava verbiga sajarahvass lät́s sutt takah ajama ja huĺotamma Se

tat́t tat́i tat́ti puravik hainalonõ ka śaal tat́i aɫɫ Se Kos; suvõl [ma] käve tat́ih, tat́i piirak ka oĺl `väega hüä Se; huśs õ̭ngõrdõlli säält tat́i juurõ alt `vällä Se

ti̬i̬1 ti̬i̬ ti̬i̬d 1. tee, rada `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga [peielised] lät́siʔ, kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; ku tulõ ti̬i̬l kat́s harro, sõ̭ss sääl `vaeldagõt‿tis‿sõrmusõʔ arʔ Se Kos; tere iks tereh, `traastui, ti̬i̬pääl iks tereh üldäss Se Kos 2. teekond, reis mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

timahava ~ timahavva tänavu timahavva oĺliʔ ilosa ilmaʔ Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos

timahavanõ timahavadsõ timahavast ~ timahavvanõ timahavvadsõ timahavvast tänavune mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ, timahavadsõ `aaśtaga `naksiva `haltama Se Kos

timä ~ tiä ~ tä timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägat‿tege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õit‿tälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop

`toht́ma `tohtiʔ toht́ `toht́e tohi tohtima; julgema oppajat `pessät‿tohi is Se Kos; ku `väega väsünü olt (oled), siss tohi‿ij‿juvvaʔ [viina] Se; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ mink üle et lõigata as `leibä väidsegak‿kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ Se Kos

toovotuss toovotusõ toovotust kindel lubadus, tõotus a noʔ om ka `väega rassõt‿toovotusõʔ Se

t́siŕp t́siŕbi `t́siŕpi sirp t́siŕbiga põimõti vili, `pańti unikihe Se; t́siŕbiga [ta] lõigaśs `leibä, nii `vaenõ oĺl Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskat‿t́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos; t́siŕp om jo `väega mürgüne, tä `tõmbass `piḱse mano Se

`t́suutkõsõ natuke, pisut hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos; sugulanõ [ma] iks olõ `t́suutkõsõ, a `väegak‿kavvõline Se

tulõma tullaʔ tulõ tuĺl 1. kuhugi või kusagilt liikuma, lähemale tulema seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; mat‿tast es `tuɫnukiʔ Se Kos; poiśs `küüsse muk‿käest et kinga mit‿tulõmi `kośjullõ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi sõda lät́s `taplõma, sõ̭ss tuĺlimi T´siberist ärʔ Se La; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿haɫvas‿`sõitvaʔ Se Kos 2. nähtavale ilmuma; tekkima, sugenema kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se; kut‿ tulõvas‿saarõʔ, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos 3. sadama päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 4. elusolendi füsioloogilistest protsessidest ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se 5. (ajaliselt) saabuma, pärale või kätte jõudma ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺlo, tulõ `urba, saa `ohtu paĺlo, a tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegah‿hüä Se 6. kulgema 7. juhtuma, esinema puŕolt tuĺl kõ̭kkõ ette Se Sa; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se 8. vaja olema, pidama tulõ iks eśs umaʔ hanik‿kasvataʔ Se

tumat́ tumadi tumatit tomat tumadik‿ka ummap‿päälüsepiimägaʔ `väega hüäʔ Se

`tunduma `tundudaʔ tunnuss `tundu tunda või aimatav olema; välja näitama sul `vahtsõ `rõivaʔ, `käegap‿putahhutat, nii `arki määrideʔ, neoj‿jo `väegat‿tunnusõʔ Se; hüä lat́s tunnuss `hällü, kuri pini tunnuss kut́sikust Se Kos

tü̬ü̬/inemine (tubli) töötegija mi̬i̬ʔ imä oĺl `väegat‿`tü̬ü̬line, `väega oĺl tü̬ü̬ inemine Se Kos

`tü̬ü̬line `tü̬ü̬lidse `tü̬ü̬list 1. töökas mi̬i̬ʔ imä oĺl `väegat‿`tü̬ü̬line, `väega oĺl tü̬ü̬ inemine Se Kos 2. töötegija

uma uma umma 1. oma; (kellelegi, millelegi) kuuluv, isiklik no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se 2. tuttav, lähedane kõ̭iḱ `tahtsõ `umma `rahvahe Se; vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põŕssid umast Se Kos 3. sama kollektiivi liige; mitte võõras ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rit ja umma Se A 4. umbes, ligi(kaudu) sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se

`utma uttaʔ utt ut́t uta 1. kurikaga peksma järve veereh mõsu `tõlvuga utõti Se V 2. uhmris teri tampima utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga `kokko Se V 3. maad kurnama linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa

uttuma uttudaʔ uttuss uttu kurnatud saama maa `väega uttuss `tu̬u̬gaʔ (lina või herne kasvatamisega), naka aim‿midä kasuma Se Sa

vahanõ vahadsõ ~ vahatsõ vahast vahakarva kollane liha sai illośs vahanõ ku [ma] ark‿`kõrpsi Se; `herne jahvast `väega saip‿pliinim‿magusaʔ, ilosaʔ vahadsõʔ Se

vaia ~ vaja tarvis, vaja sülemät vaia `väega peräh kaiaʔ Se Sa; mehidse `eht́vä minemä minnäʔ, vaja `t́siukuʔ `vi̬i̬gas‿sülemät Se Sa; säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld, a `aaśtaga anna ai inäp lupa Se; ku‿mi `mõtsa lät́si sõta pakku, siss esä üteĺet `määńtsiid riista`puukõisi iks tulõ vaja Se Kos

valama vallaʔ vala vali 1. (nõust) kallama punadsõʔ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; üte `vi̬iga ̬ [ma] lähädi ärs‿seeneʔ, siss vali sõgla pääle Se Kos; latsõ `riśtmise vesi õ̭ks valõta õs hoobiss `maalõ Se Kos; teräv‿valõti `veelka `koɫɫo Se 2. tugevasti sadama, kallama `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisit‿tuĺlik‿kodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 3. kastma mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi Se Kos 4. vormima

valluss valusa valusat hele, ere; valge kua sõit́ hüä käe poolõ, tu̬u̬l sõrmuss kõ̭õ̭ lät́s valusabast ja `puhtabast Se Kos; kuuvalunõ ü̬ü̬ oĺl `väega valluss Se; mul pääväkene valluss sai, ku ma teid `näie Se| Vrd halluśs2

`vanhuss `vanhusõ `vanhust vanus timä om iks umma `vanhust pite `väega kõva Se

varima vaŕriʔ vari varõ eemale hoidma, vältima; varjama no `väega varitass, naistõ`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se

veid́o vähe, veidike `veit́kese `mińti ni keerahhudõdi `väega veid́o Se; hüvvä tege veid́ot‿taa viin, inämbjago õ̭ks `halvust Se Kos| Vrd veidüʔ

`veit́kese vähe, veidike tsõõrih ka olõ õs kavvakõsõ, `veit́kese`mińti ni keerahhudõdi `väega veid́o Se Kos; ku `kuurnigat‿tet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se| Vrd veidikese, veid́okõsõ, veidükese

verrev verevä verevät punane `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle, verrev ja haĺass, kaarusõ oĺliv‿verevät ja haĺast Se Ts; verevät‿ tuɫba, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos; Maaśo oĺl iks verrev lehm Se Kos; vanast `koeti `väega ilosaʔ `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se

veśsel veśselä veśselät lõbus timä mõist lauldaʔ ni kõ̭kkõ, `väega veśsel inemine Se Kos

vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt äär, serv, veer mi `väega ti̬i̬ veereh `eĺliʔ Se Kos; kõ̭iḱ havvip‿`püüki uja veereh Se; velel‿lät́siv‿`vi̬i̬rde ja pet́ivä timmä [mere] `vi̬i̬rde Se Pod

`vi̬i̬rdümmä `vi̬i̬rdüdäʔ `vi̬i̬rdüss `vi̬i̬rdü veerema tat́t (puravik) `vi̬i̬rdü sälä pääle, nii `väega `kuiviʔ (seente kuivatamisest) Se Kos

või1 ~ võiʔ imestushüüatus: võe(h) hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; võil‿lellänaane lauĺ ilosahe Se Kos| Vrd võeh, võih

võrgass `võrksa võrgast ~ `võrksa `võrksa `võrksat ergas, agar, kärmas vahetepääl heĺotat, siss jals‿saat `võrksap Se; muni lat́s tüḱiss `liuglõma ja om `väega sääne võrgass Se Kos

`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se

vähḱ vähä ~ vähe `vähkä ~ `vähke 1. veeloom: vähk vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäp‿paadi ala Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V; väheʔ joosõ õin‿nii vett pite Se Kos 2. haigus: vähk mõ̭nõl om vähega `väega suuŕ halu Se Kov

väreht́ värehte ~ värehti värehtet ~ värehtit värav `väega illośs maja, värehtetuɫbak‿kõ̭iḱ kulladuʔ Se Kos

väsümä vässüʔ väsüss `vässü väsima ku `väega väsünü olt (oled), siss tohi‿ij‿juvvaʔ [viina] Se; väsünü inemine, ku tü̬ü̬d tege, taht süvväk ‿kah Se

`õkva1 1. otse mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost `õkva Se Kos 2. sirgu 3. kohe 4. lausa, päris mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; `õkva iɫodu, kõ̭iḱ [lapsed] kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos

üt́sindäʔ üksi, üksinda hõhv üt́sindä `väega `mü̬ü̬ge Se Sa; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko (jutt saajakotist) Se Kos

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur