Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

hud́o hud́o hud́ot vilets, halb; vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat`tihka aikkodogi viiäʔ Se Kos
kaŕuss kaŕusõ kaŕust karjane, karjus tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat`tihka aikkodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õissüvväki midä `andaʔ Se Kos; tõõsõkkaŕusõ oĺlikkaŕah kõrrast, päivilde Se
kiri kirä `kiŕjä 1. kiri; kirjutatud tekst oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä (oleksin kirjaoskaja), `taivakõnõ, olõss lugõnunni kirotanuʔ Se; timä `õkvakkukkiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬ʔ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se 2. dokument, ametlik paber kiä ośt hobõst, tu̬u̬ ośt iks `säädüselikult ja `kiŕjugaʔ Se 3. muster, ornament kapuda oĺlippõĺviniʔ ja kiräʔ otsah Vas; `kiŕjugakkapuda oĺlippoisal kah Se Ts; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se; otsani vanast kutsuti `oṕlanõ kiri, siss tu̬u̬ `koeti linast Se; kablallavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma, määnest `kiŕjä sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; viie kablaga härmävidäja kiri Se Kos
oo hüüatus: oh vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat`tihka aikkodogi viiäʔ Se Kos; oo, meil `Petra `peĺgä äik`külmä Se; oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlimmustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õippandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; makkai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap`pantu, nüüd ommassiidikesep`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕidukkardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uikkoheki kätt, sinnäkkohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬ppanõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬meheppańnippaŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolppuhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnonnadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnutteid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha aittaha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
rüüd́ rüv́vi `rüüdi setu naiste (hrl valge) linane või (pool)villane pikk pidulik pealisrõivas `vaɫgõ rüüd́ oĺl riḱkil Se; rüüd́ oĺl must, linanõ, tu̬u̬l oĺlip proimõtõ man ja rinna i̬i̬n kaarusõʔ Se Ts; rüüd́ niisama palistõdi alt ärʔ, sõ̭ss olõ õs setä `paila all Se; ma su rüv́vil rai `maahha `kirvõga otsa Se; ma `tahtsõ ka säänest `rüüdi nigu imäl oĺl Se P; kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusannu̬u̬ ribahhasõʔ Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; mat`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos
sääne `sääntse säänest selline `sääntse mot́sila oĺlikkaibõduʔ, lina mot́silaʔ Se; teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et, kõ̭gõ habõldi Se L; mõ̭ni mõista as kutak`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntserrasuraigaʔ Se; lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; säänest kaŕust mat`tihka aikkodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õissüvväki midä `andaʔ Se Kos
`tahtma `tahtaʔ taht taht́ ~ `tahtsõ taha 1. soovima, vajadust tundma, kavatsema, himustama, tahtma ma `tahtsõ ka säänest `rüüdi nigu imäl oĺl Se P; mattaha nottu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; kablallavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma, määnest `kiŕjä sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; `tahtsõkkõ̭iḱ tullak kuĺatamma Se; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod 2. vältimatult vajama piḱäppińgiʔ, nu̬u̬t`tahtsõkka liivaga `mõskmist Se P; `tat́rik `tahtsõ hüvvä maad Se Kos
`tihkama tihadaʔ `tihkass tihaśs söandama, julgema [sa] `tihka ait`tü̬ü̬hhü minnäʔ, ku `iltsõst `jäädeʔ Se; säänest kaŕust mat`tihka aikkodogi viiäʔ Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur