Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

halat́ haladi halatit preestrirüü pannamaaŕal oĺl ka halat́ säläh Se

`hammõkõnõ dem < hamõh mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se

hanguh kõveras virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos

hopõń ~ hobõnõ hobõsõ hobõst hobune meil oĺl hüä hobõnõ, t́akk hobõnõ Se Sa; hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl, kulladsõ ravvak‿kõ̭iḱ jalah Se; hopõń lei pakko Se Kos; virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru, ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; esäl oĺl üts vana hobõsõpalakõnõ Se L; latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja

hämm hämme `hämme 1. märg, niiske eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivah‿hämmes‿säläh oĺliʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal [märjas kohas], üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisit‿tuĺlik‿kodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 2. niiskus, vedelik kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos

iho iho ihho 1. keha, kere 2. nahk; nahaalune lihaosa virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos 3. emakas

iho/katõh ~ katõʔ -kattõ -katõht kehakate `rõivańardsokõnõ säläh, iks ihokatõʔ om Se

`kaitsma `kaitsaʔ kaits kait́s kaidsa 1. hoidma, karjatama [ema] kait́s `kaŕja ja sa oĺlik‿kot́iga säläh imäl Se 2. eemale tõrjuma ku latsõs‿saik‿kańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant ark‿`kaitsaʔ Se; nii paĺlo oĺl `moośkõ, [ma] mahadi ja kaid́si ńao i̬i̬st Se Kos

`kandma ~ `kanma `kandaʔ kand kańd kanna 1. ühest paigast teise kandma, tassima poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; mi̬i̬k‿kaost kak‿kannõti paĺlo vett Se; kas sam‿mälehtä eik‿ku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh, tu̬u̬ tõi säläga arʔ Se 2. peal lasuvat raskust välja kannatama ma kellätoŕnih uma `pääga kanna aiʔ imp `ḱavvuʔ Se; nu̬u̬ õ̭ngõrdivaʔ, nu̬u̬ `jõuhõs‿ sääl siseh ja vallu teivä nii, et inemine es jovvak‿`kandaʔ (nahahaigusest) Se; kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se 4. lubama, võimaldama 5. rase, tiine olema 6. riietusesemeid, ehteid, jalanõusid kandma

kilo/`meetri kilomeeter [ma] lät́si `randa piteh, eiä piteh kümme kilo`meetrit Se S; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se

kośaʔ pl `kośjo `kośjo, sg g kośa 1. kosjad poiśs `küüsse muk‿käest et kinga mit‿tulõmi `kośjullõ Se; hobõnõ katõ käpä pääle käve üless ku `kośjole tuĺl Se Pod; kas ilmak‿keĺlildä siss `määntse kośaʔ Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh, üt́s putõĺ`viina kah puuh Se; innek‿`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬s‿suurõv‿viinaʔ (kihlused) Se; kośaesä oĺl kah üteh, kut‿tuĺliva `kośjullõ Se 2. kosjaviin kośaj‿jõiva arʔ ja jäi nii`saandõ tu̬u̬ asi Se

kot́t kot́i kot́ti (vilja-, aseme- jne) kott kas sam‿mälehtä eik‿ku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd, kait́s `kaŕ- ja ja sa oĺlik‿kot́iga säläh imäl Se; võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekese k‿ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; veli es küüsü ka inämbät ku üte kot́i rüḱi pridanat Se

kumardam(m)a kumardaʔ kumardass kumaŕd 1. kummardama, kummargile laskma ja ma mõ̭nõvoori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos 2. (sügavalt) kummardades austama kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ `valgõst Se; timä kumaŕd jumalat Se; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kummardasin maani) Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśk ä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕ d tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; Vaśsolõ ma kumardi, et sullõ iks anna hõpõ `ait́uma (pruutneitsi laulust) Se Kos; mesterahvas ka kumaŕd kõ̭igilõ sugulaisilõ [pulmas] Se; `mõŕsal oĺl `loohkap kumardaʔ [pulmas], ku riśt- ämm ka kõrval Se; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõʔ ja `laulvaʔ `võ̭õ̭rit ja umma Se A; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos

käüss `käüse ~ `käüsse käüst ~ ḱauss `ḱause ḱaust varrukas, käis ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe Se; tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; `hammõ alonõ oĺl `paklanõ, `käüse oĺliʔ `ahtakõsõ Se; `hammõ `käüsse all ommal‿laastokakõsõʔ, päält om köŕdit Se; `hammõ imä ni `hammõ `käüseʔ oĺlil‿ linadsõʔ Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste Se; mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se; ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; tu̬u̬l vanaimä `käüsel oĺl pudsukõnõ otsah Se Kos; t́suraʔ ka oĺlit‿tseesnambaʔ, ḱau es nigu noʔ pindsak ḱaust pite säläh Se Kos

külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se

laisk laisa `laiska laisk virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal liha säläh Se Kos; mak‿kannahha ail‿`laiska Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos

linanõ linadsõ linast linane vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ, a paĺloss noʔ om linast? Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se; päternit `koeti linatsõst Se; linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts| Vrd linonõ

mille miks `oĺti nätäĺ `aigu sääl `rossõ vi̬i̬ seeh, jalaʔ hämmeʔ, vot mille `varba `vaihhe oĺlin‿nii niɫõnuʔ Se Kos; mille lää es `kargama, oĺl süüd ka vi̬i̬l säläh Se

minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat‿`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; min‿sü̬ü̬m‿`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; latsõl‿lääväj‿jo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿ laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnäl‿lää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea mint‿tiiäk‿kes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se

muda mua muta pori, muda ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilos‿sai `muagaʔ Se

`mõŕsa `mõŕsa `mõŕsat pruut, mõrsja `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu `vi̬i̬mä `mõŕsalõ Se; `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; ku ma oĺli `mõŕsa, sõ̭ss oĺlik‿kõ̭iḱ vanigõp‿ pääh ja siidiʔ Se Sa; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rid ja umma Se A; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh Se

ńardsokõnõ dem < ńarts `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se

padi2 pad́a `pat́ja paks, tihe `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; ku `tat́rik padi sai, siss saa as terräv Se Kos; poravik õ̭ks um padi Se; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se

pannamaaŕa pannamaaŕa pannamaaŕat apostliku õigeusu kirikuteener vanast kutsuti pannamaaŕa kõ̭õ̭, a no kutsutass salumsik, pannamaaŕal oĺl ka halat́ säläh Se

pindsak pindsagu pindsakut pintsak t́suraʔ ka oĺlit‿tseesnambaʔ, ḱau es nigu noʔ pindsak ḱaust pite säläh Se Kos

poolõ 1. suunas, suunda paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänitäss: ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; ku õdago ago tuĺl, siss nõstõti lat́s käśsi pääle ja `vi̬i̬di `akna mano, üteldi: ago no pää, siss [lapse kätelhoidja] kääńd latsõ `perse `aolõ poolõ (öökaetuse ravitsemisest) Se| Vrd `pu̬u̬ldõ 2. kellegi juurde kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos 3. koos allatiivse adjektiivi, pronoomeni või numeraaliga osutab paiknemist 4. väljendab ajalist suunda sügüse poolõ sõ̭ss iks midägi `jalga [ma] `tsuśksi Se Kos 5. väljendab kellegi või millegi toetamist või pooldamist

`põimma `põimaʔ põim `põimõ ~ `põimsõ põima sirbiga õsuma [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ, pańni pehelüsekese ala, mis põimõdu oĺl Se; ku [ma] lät́si `põimma kohe vai linna `kakma, kodo tulõ õs `sü̬ü̬mä, siss `tu̬u̬di takah õ̭ks sü̬ü̬ḱ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivah‿hämmes‿säläh oĺliʔ Se Kos; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se; `põimkõt‿ti ilosahe tasatsõhe Se

`põrgo `põrgo `põrgot põrgu paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänitäss: ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; tuĺl jo timä śaalt `põrgost Se Kos

rõivass ~ rõivaśs `rõiva rõivast ~ rõõvass`rõiva rõõvast 1. kangas, riie; riidetükk `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ Se; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se 2. riideese, kehakate seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; `rii̬di om ̬ patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; säidse künnärd oĺl `rõivatüḱk (linik), [ta] mähḱ`ümbre pää Se; tuhaga sai rõõvass ni puhass et rägisi Se; sulõng oĺl hüä süvä, sulõng `rõividõ jaost `oĺlgi Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ, paṕi `rõivaʔ art‿t́siugudõʔ Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ (riidesse) Se S; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt, a üt́s ots jäi `rõiva veere `küĺge Se; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos 3. kangas, riideese kariʔ omman‿nu̬u̬k‿kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿ mulgus‿`sisse Se

räṕik räṕiku räṕikut ~ räbik räbigu räbikut setu naiste valge poolvillane pikk-kuub räṕik oĺl pu̬u̬ĺviɫɫanõ, niidiga veet, a `viɫɫa koet `sisse Se; räṕik oĺl tü̬ü̬rõõvass Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele Se; esäl räbigu`rõivatsõj‿jala`rät́keseʔ all, `paklatsõ jala`rät́kesep‿pääl Se Kos; räbigu oĺlik‿`koedu `niite päält, villadsõga oĺlik‿`koedus‿`sisse Se; räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle Se Ts; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilos‿sai `muagaʔ Se

`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

seto seto setot 1. Petserimaa eestlane, setu üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se 2. setu(de)le omane a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S

siil siilo `siilo 1. pikk kitsas riba, siil kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se 2. riietuseseme hõlm ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilos‿sai `muagaʔ Se

suuŕ suurõ suurt 1. (mõõtmetelt, mahult) kogukas, ulatuslik, ruumikas ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se; `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõ `liugliʔ, oĺlis‿suurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; ku suuŕ `kärbläne (porikärbes) situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se; `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se Kos 2. (arvuliselt, hulgalt) ulatuslik, rohke, arvukas vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos 3. ajaliselt pikk, kauakestev; kesk- või kõrgpunkti jõudnud ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se 4. täiskasvanud, täisealine esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos 5. intensiivne, tugev (ja püsiv); kõva, kange; äge `väega suuŕ siĺmä viga om Se; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga ḱavvuʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod 6. väljapaistev, tähtis, oluline; mõjukas esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos; a siss nu̬u̬p‿prihoo·daj‿ja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́lip‿paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; innek‿`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬s‿suurõv‿viinaʔ (kihlused) Se 7. (koos eitusega) eriti, kuigivõrd

säĺg sälä `säĺgä ~ śaĺg śaĺa `śaĺga 1. kehaosa: selg üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh, tu̬u̬ tõi säläga arʔ Se; paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänit́ Se; [rist] haaŕd tu̬u̬ paṕi `mäńtli kińniʔ, tõmmaśs paṕi t́sia säläst `maalõ Se Kos; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr 2. selga meenutav eseme tagumine või pealmine pool räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle Se Ts; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos 3. (sisekohakäänetes) ülalt peale, otsa; turjal(e) jne mille lää es `kargama, oĺl süüd ka vi̬i̬l säläh Se

süüd süü `süüdü süü, viga mille lää es `kargama, oĺl süüd ka vi̬i̬l säläh Se

`tseesna `tseesna `tseesnat korralik t́suraʔ ka oĺlit‿`tseesnambaʔ, ḱau es nigu noʔ pindsak ḱaust pite säläh Se Kos

vańg vańgi `vańgi 1. vangistatu, vang jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La 2. (sisekohakäändeis) vanglasse, vanglas(t)

virk virga `virka usin, virk; kiire tuli om virk Se; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa, sa `väiga virk Se Kos; virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos; ma oĺli virk `tü̬ü̬hhü Se Tr

üśk üsä `üśkä süli, üsk ütel naaśel latsõkõsõ [pikne] taṕp ärʔ `üśkä Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; viiś last imäle mahass arʔ `üśk ä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä (setu pulmakommetest) Se

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur