Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

klaasikõnõ dem < klaaś| joogiklaas ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä es saa takah tullaʔ Se

kogunist kogunisti, täiesti ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha Se

kohrutama kohrutaʔ kohrutass kohrut́ kohevile lööma või ajama rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se

küĺg küle `küĺge 1. kehaosa: külg ku ḱulm küle all, sis läm´mi nõ̭na all Se Kos; [surnu] `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se; ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T 2. eseme vm külg või üks pool

`külvmä `külväʔ külv küĺv külvä külvama ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; ku pad́alt külvät, sis saa ain‿nii terräv [hernes] Se| Vrd `külbmä

läbemä läbedäʔ läpess läbesi kärsima, maldama no läbetä eik‿kütsäʔ `leibä Se; kiä läpess, tu̬u̬ tulõ `puhtilõ, kiä läpe eiʔ, tu̬u̬ tulõk‿ka õiʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; eläjiid kap‿piät et läpe eim‿`maadaʔ Se; [ma] es läpek‿`ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs nii kes sis läbesi minnäʔ Se L

mäŕk märgu `märku ~ ḿark ḿargo `ḿarko ~ mäŕk mäŕgi `mäŕki 1. arusaamine, tarkus, taip ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se; `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [latikaid] `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite Se; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕ k om `leibä `hoitaʔ Se Kos; `oṕkõ, `oṕkõ latsõkõsõʔ, egas‿sis `märku sälägak‿ kanna aiʔ Se Kos 2. märguanne

oĺg oɫõ `oɫgõ õlg vanast `ańti nu̬u̬s‿soḱidu oɫõʔ lehmile Se; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; `aeti olõk‿kot́i `sisse Se; rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos; vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos; õgast `ü̬ü̬sest `pańti lehmile nu̬u̬p‿piḱä oɫõ ette Se Kos

pad́alt tihedalt ku pad́alt külvät, sis saa ain‿nii terräv [hernes] Se

`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

sõkkam(m)a sõkadaʔ sõkkass sõkaśs tallama, sõtkuma rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati [kangaspuude tallalaudu] sõkkamma Se; `tütrel oĺl ummõlussmaśsin jalaga sõkadaʔ Se; üte hobõsõga iks inäbä sõkati Se

takah 1. (ruumiliselt) taga, tagapool edeh oĺli `väikop‿parrõʔ, takah oĺlip‿piḱäp‿parrõ rehel Se; nika sõ̭ss kosilanõ `istõ lavva takah ja u̬u̬t́ Se P 2. (ruumiliselt) järele, takka, tagantpoolt, tahapoole ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se 3. hiljem, tagantjärele, pärastpoole ku [ma] lät́si `põimma kohe vai linna `kakma, kodo tulõ õs `sü̬ü̬mä, siss `tu̬u̬di takah õ̭ks sü̬ü̬ḱ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste`ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; pettäk‿ka võit, petän‿nigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos 4. koos sundimist või käskimist väljendava verbiga vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, kiä lät́s vai lää ka es, `kiäki sudida as vai aja õs takah Se Kos 5. tagaajamist, jälitamist või tagaotsimist väljendava verbiga sajarahvass lät́s sutt takah ajama ja huĺotamma Se

veśsim vesimä vesimät tööriist puuesemete õõnestamiseks: künakirves [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ sis livva lohokõsõp‿puu `sisse Se Kos

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur