Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommavvaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺlivviisoʔ Se
hain/alonõ uss, rästik hainalonõ ka śaal tat́i aɫɫ Se Kos; hainalosit iks oĺl, a suidsumiheppiĺlittuvakut `ümbressalasidõ, hainalosõ iks tuvakut `peĺgäseʔ Se Kos; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; `eestläse piä äi hainalosit poganass Se
hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommassõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se
`kandma ~ `kanma `kandaʔ kand kańd kanna 1. ühest paigast teise kandma, tassima poisinniidiʔ, naaśekkańnikkokko ni riibippeŕri Se; mi̬i̬kkaost kakkannõti paĺlo vett Se; kas sammälehtä eikku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh, tu̬u̬ tõi säläga arʔ Se 2. peal lasuvat raskust välja kannatama ma kellätoŕnih uma `pääga kanna aiʔ imp `ḱavvuʔ Se; nu̬u̬ õ̭ngõrdivaʔ, nu̬u̬ `jõuhõs sääl siseh ja vallu teivä nii, et inemine es jovvak`kandaʔ (nahahaigusest) Se; kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se 4. lubama, võimaldama 5. rase, tiine olema 6. riietusesemeid, ehteid, jalanõusid kandma
keśe keśe kesse ussi nahk, kest ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu latsõlõ Se; timä (uss) aja keväjält keśe jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se| Vrd kessev
kõva kõva kõvva 1. koostiselt tihe, tahke vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ Se Kos 2. jäik, paindumatu 3. vastupidav; tugev, korras kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se; kadajaviisoʔ ommakkõvaʔ, kõvõmbakku paiudsõʔ Se P; kańõbi kablaʔ oĺlikkõvaʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ Se 4. kange, tugevatoimeline hüä kõva viina teḱk ku piiretüse Se; [ma] lasi ussõʔ `aknakkõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvakkülmäʔ, siss `küĺmit toroʔ arʔ Se Kos 5. terve, mitte katkine 6. füüsiliselt tugev, tubli 7. vali
`löüdmä löüdäʔ löüd `löüdse ~ `löüse ~ löüś lövvä leidma lellänaańõ, sappeläku uiʔ, sinnu ku̬u̬ĺlövvä äik`kohkiʔ Se Kos; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu latsõlõ Se
man 1. lähikonnas, vahetus läheduses (ka sees) t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; mul nakaśs siin põiõ otsa man lobisõmma, ku ma `astõ nii `t́solksõ õ̭nnõ Se; `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 2. kellegi või millegi juures, ametis, tegevuses ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu latsõlõ Se 3. lisaks, kõrval 4. osutab seisundile oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se 5. muud ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se
sau savvu `savvu suits oĺl `koŕssnagattaŕri, `saugakka oĺl Se; tuli lätt otsaga `taivahe ja sau Se; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se; `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V; kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; külm lõhn nõst sau ülest Se
`savvum(m)a `savvudaʔ `savvuss `savvu suitsema timä tuĺl nurmõst kodo, pańd samavara `savvuma Se; hobõsõ iks oĺliʔ kost läbi tuĺliʔ `tulnuʔ, sadulakõsõs`savvunuʔ Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur