Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
haina- 1. rohu-, rohtunud vanast oĺliʔ haina `ti̬i̬keseʔ, nu̬u̬ oĺlikit‿tamalaʔ Se Kos 2. heina sisaldav, heina- löögel‿leheseʔ ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; `tü̬ü̬hhü lät́si, mi̬i̬j‿jätä es kohegi haina `tuusta Se; kat́sipooli [ma] riibi kokko haina `vaalu Se; huśs sattõ haina kuh́a päält mahaʔ nigu madsahti Se 3. heina jaoks määratud, heinateoga seotud inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaima `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos
`hiŕs hirre hirt palk mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́i `ru̬u̬ǵmit pite (rhvl) Se Kos
`hälmä `hällüʔ häll `häl´le hällü kiikuma mõ̭ni `hälle nii kõvastõ et `maalõ ka sattõ Se
keeri `ki̬i̬rme keerind keder [ta] lät́s kao salvõ pääle `häidit `ki̬i̬rdmä, ni sattõ keeri `kaivo Se
keerähhütmä keerähhütäʔ keerähhüt keerähhüt́ korraks end keerama ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se
kolahham(m)a kolahtaʔ kolahhass kolahti kolksatama sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
kuuĺ kuuli `kuuli kuul; mürsk sääl oĺl iks üt́s vass vahet [mehega], ku suuŕ kuuli pala sattõ Se Kos; oĺl rattak‿kak‿`kuulõga läbi `lasknuʔ Se Kos
ku̬u̬p kooba `ku̬u̬pa maasse kaevatud auk, punker mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos
`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlil‿lehmäk‿kodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögel‿leheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l‿ lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs‿`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
`maahha ~ maha 1. maapinnale, maha huśs sattõ haina kuh́a päält maha nigu madsahti Se; ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P| Vrd `maalõ 2. maamulda siss [kartuli] koorõʔ [ma] istudi `maahha Se| Vrd `maalõ 3. pikali munõvoori [ma] nõrgahtu `maahha arʔ, nii tuĺl uni Se Kos 4. tahapoole, mitte jõudes (endisele asukohale) kiä oĺl unitsõp `pernanõ, tu̬u̬ jäi iks kaŕagak‿ka `maahha (lehm ei jõudnud külakarja) Se 5. (täiesti) ära ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi Se 6. (osutab millestki loobumist) järele, maha `jätke tarõ ragomine `maahha Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se| Vrd `maalõ 7. surnuks
madsahham(m)a madsahtaʔ madsahhass madsahti matsti kukkuma, matsatama huśs sattõ haina kuh́a päält maha nigu madsahti Se
nulk nulga `nulka 1. nurk Vaśso sattõ `vasta ah́o `nulka Se Kos; noil oĺl käsikivi nulgah Se 2. maakoht, kant
pahanduss pahandusõ pahandust pahandus, tüli kua tei esih‿`hindäle uma `uĺlusõga pahandusõ, `hälle nii kõvastõ, et `maalõ sattõ Se; tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; a ku nakatki illahhutma, siss tulõvap‿pahandusõʔ Se
pakko peitu; varjule, pakku hopõń lei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; ku‿mi `mõtsa lät́sis‿sõta pakku, siss esä üteĺ et `määńtsiid riista`puukõisi iks tulõ vaja Se Kos; nii `naksik‿kõ̭iḱ pinih‿`haukma ja kikkak‿`kiŕgmä, lät́s vanasitt pujagap‿pakku Se Kos
perä 1. põhi kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema), tu̬u̬d ka oĺl Se; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬s‿sei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se 2. tagaosa, pära latsõ hällükenegi oĺl `ku̬u̬rma perä `küĺge köüdet Se; ma `istõ [vankri] perä pääl, jalaʔ üle perä maah, ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ perä, nii kõrraga sattõ rat́tist maha Se; peräpu̬u̬lt pää poolõ tet́ti lehm likõss Se 3. laiem või nõgus ots, kaha 4. lõpuosa, ülejääk, jäänus poisin‿niidiʔ, naaśõk‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se
poodi/mi̬i̬śs poodnik tütäŕ näḱk ku imä `maalõ sattõ, oĺl vana Irboska poodimi̬i̬śs ja nu̬u̬ŕ inemine Se
pää pää pääd 1. kehaosa: pea ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ patt sattõ ka pää pääle `merde Se; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh noid eläjit (seitse looma) Se; `valgõ `pääga [vasikas] oĺl Päid́so Se Kos 2. juustega kaetud osa, juuksed nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos 3. (psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana) mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine 4. taime osa: kapsa-, viljapea siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 5. eseme osa 6. hoone esikülg
ratass ratta ratast 1. sõiduki ratas esä pańd ütele pujalõ tõlla rat́tidõga ette ja tõõsõlõ pujalõ Se Kos 2. jalgratas poiśs rattaga sõit́ ja sattõ ratta päält `maahha ja oĺl vaĺmiss Se 3. hrl pl vanker `koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos| Vrd rattaʔ
rattaʔ pl rat́tidõ rat́tit vanker `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ, söögiʔ rat́tih ja `rõivaʔ Se Kos; hopõń lei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; kutsuti `mõŕsa kiŕst vai kaśt, kaśt `pańti rat́tihe Se| Vrd ratass
`räḱsmä `räḱsiʔ räḱs `räḱse praksuma mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos
sadama sataʔ satass sattõ 1. kukkuma vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kas‿sataʔ Se; mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; timä tõrgahhut́ `hindäl tu̬u̬ sadamisega siist sälä luu arʔ Se Kos 2. langema, sadama (sademed)
t́sisahham(m)a t́sisahtaʔ t́sisahhass t́sisahti sisisema suuŕ kuuli pala `sattõ nigu t́sisahti liiva `sisse Se Kos
tänitäm(m)ä tänitäʔ tänitäss tänit́ ~ `täńtäm(m)ä `täńtäʔ `täńtäss täńt 1. valjusti hüüdma, karjuma, röökima tu̬u̬ tänit́: kaadsas‿sattõ `maahha, olõ õi mingak‿`köütäʔ Se P; `vasta `vihma kunnat‿tänidiʔ Se Kos 2. (valjusti) nutma, hädaldama, kisendama
vahe ~ vaheʔ vahe ~ `vaihhe ~ `vaihhõ ~ vahet 1. ruumiline vahemaa, vahemik sääl oĺl iks üt́s vass vahet ku suuŕ kuuli pala sattõ Se; `oĺti nätäĺ `aigu sääl `rossõ vi̬i̬ seeh, jalaʔ hämmeʔ, vot mille `varba `vaihhe oĺlin‿niiniɫõnuʔ nigu veridse oĺliʔ Se Kos 2. ajaline vahe 3. erinevus
vass vassa `vassa pikkusmõõt: vaks `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah, sääl oĺl iks üt́s vass vahet ku suuŕ kuuli pala sattõ Se Kos
Täienda sõnaraamatut
