Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kivi/mäng kivi-, nipsumäng kivimängu üle sai mi̬i̬p`pessäkka imä käest Se Kos; tu̬u̬ kivimäng, ku olõsi `mäńgiʔ, siss tu̬u̬d olõsi vi̬i̬l midä kaiakkaʔ Se Kos
käest valdusest, omandusest; võimusest (sageli asendatav ablatiiviga) kivimängu üle sai mi̬i̬p`pessäkka imä käest Se Kos; poiśs `küüsse mukkäest et kinga mittulõmi `kośjullõ Se
`pesmä `pessäʔ pess peśs pessä 1. lööma, taguma [ta] pess pess, pess ni kavva ku sääl paatäüś raha kannul aɫɫ Se Pod; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl arppest (puruks löödud) taa tarõ Se 2. peksa andma või saama, nuheldes korduvalt lööma mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arppessedüʔ Se Pod; `peskennigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; kaenno viimäte vi̬i̬l [sa] läät kińniʔ, et kaŕust peśsiʔ Se Kos 3. tagudes teri, koori jm eraldama; käsitsi reht peksma tu̬u̬d `pestüt `vihku [ma] rapahhuti ka vi̬i̬l Se; kaarakkahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh Se; [ma] reheppeśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se 4. masindama koh nurmõ pääl maśsinap`pesväʔ, nu̬u̬jjo `räütväʔ, nu̬u̬s`soḱvajjo olõʔ arʔ Se; aur tuĺl `pesmä Se
pesä pesä pessä 1. (linnu, looma) pesa musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä (pesakast) Se 2. vankri kere koɫmõrratta pesätteḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos
`toht́ma `tohtiʔ toht́ `toht́e tohi tohtima; julgema oppajat `pessättohi is Se Kos; ku `väega väsünü olt (oled), siss tohiijjuvvaʔ [viina] Se; mattohiiʔ üldäʔ mink üle et lõigata as `leibä väidsegakkuttõõsõlleeväʔ ahoh ommavaʔ Se Kos
`toukama tougadaʔ `toukass tougaśs lükkama, tõukama üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks, kat́s nädälit `touksiʔ edesi tagasi [rinnet] Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnämmeid tougaśs Se Pop; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; terättougati nukka, nikkavva koonip`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; `versta kat́s kohe tougati `lehmi `sü̬ü̬mä, śaalt jälttagasi Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõjjäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; mi läämi [mere] `vi̬i̬rde, siss laulami et siiĺo viiĺo, lasõllaiv, `toukap`purju (rhvl) Se Pod; ma `touksi inne, ma neid (lapsi) pessä es Se Tr
üle 1. (pealispinda, ruumi) mööda, piki, üle; ülaltpoolt, kõrgemalt kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos 2. mingi vahemaa taha või tagant, teise äärde3. (ajaliselt) jooksul, kestel, mingi aeg läbi; (ajavahemiku) järel, tagant 4. lakanud või lakkamas, mööda(s) 5. peale, lisaks ma olõ üle ti̬i̬ (teest rohkem) `köŕpnükkülvvett Se 6. tõttu tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigappaastõti Se; tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; kivimängu üle sai mi̬i̬p`pessäkka imä käest Se Kos; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos; mattohiiʔ üldäʔ, mink üle et lõigata as [leiba, kui teised leivad ahjus olid] Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se 7. (kellestki või millestki) parem, hinnatum kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se 8. määrapiirist, vajadusest üle 9. osutab sellele, mida või keda keegi valitseb 10. osutab kontrollivat või teistkordset tegevust

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur