?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
eass ega siis map‿panõ, eass mullõ olõ õik‿`ki̬i̬ltäv Se| Vrd egass
haina- 1. rohu-, rohtunud vanast oĺliʔ haina `ti̬i̬keseʔ, nu̬u̬ oĺlikit‿tamalaʔ Se Kos 2. heina sisaldav, heina- löögel‿leheseʔ ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; `tü̬ü̬hhü lät́si, mi̬i̬j‿jätä es kohegi haina `tuusta Se; kat́sipooli [ma] riibi kokko haina `vaalu Se; huśs sattõ haina kuh́a päält mahaʔ nigu madsahti Se 3. heina jaoks määratud, heinateoga seotud inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaima `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos
imäkene dem < imä noh imäkene, panõ `tütre [haua] pähütsehe taa liĺl Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; imäkene, ma olõ kuk‿katõ tulõ `vaihhõl Se
`ki̬i̬ldmä keeldäʔ ki̬i̬ld ki̬i̬ĺd keelä keelama, takistama map‿panõ, egass mullõ olõ õik‿`ki̬i̬ltäv Se; mis i̬i̬st tä `poiskõst trahv ja `sõimass ja tä nakaśs `ki̬i̬ldmä Se; imä ańd peri kaʔ, es keeläʔ Se
kot́t kot́i kot́ti (vilja-, aseme- jne) kott kas sam‿mälehtä eik‿ku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd, kait́s `kaŕ- ja ja sa oĺlik‿kot́iga säläh imäl Se; võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekese k‿ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; veli es küüsü ka inämbät ku üte kot́i rüḱi pridanat Se
laastok laastoga laastokat meestesärgi kaenlaaluse nelinurkne kiil vanast `pańti laastogaʔ `kańdli alaʔ, a mal‿laastogit eip‿panõ Se
lehess lehese lehest leht; lehtedega oks umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sskip‿pidi lehess käeh olõma ja `tu̬u̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos; löögel‿leheseʔ ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se; kõolehestegas‿`saiõv‿vahadsõ munaʔ [värvimisel] Se; kõoleheste ja sibulakoordõgat‿tet́ti (värviti mune) suvistõpühiss Se
`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlil‿lehmäk‿kodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögel‿leheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l‿ lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs‿`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik‿ krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis‿`sääntsep‿`puitsõp‿`peeĺkaʔ, `minkat‿teŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
pu̬u̬ĺ/päiv –pävä ~ -päävä -`päivä ~ `pu̬u̬ĺbä `pu̬u̬ĺbä `pu̬u̬ĺbät laupäev sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺb äst ka hoia aiʔ Se Kos
pähüts pähüdse pähüst peats paṕp pähütseh lugi `ku̬u̬ĺjalõ Se; noh imäkene, panõ `tütre [haua] pähütsehe taa liĺl Se
päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark, mak‿ka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga
pää/luu pealuu mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos
sanna/lõõnaʔ leil sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos
sõir sõira `sõira sõir liha `võ̭õ̭tõ `aigu tet́ti ka `sõira Se Ts; `sõira ti̬i̬ nii: panõ kohopiim patta, piim pääle, aja `ki̬i̬mä ja siss nõrista arʔ Se Ts; `pi̬i̬trepääväss tet́ti `sõiru Se; `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se
sõŕm sõrmõ `sõrmõ sõrm sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss`tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh, kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos; saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ Se; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos; paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos
vanõmb vanõmba vanõmbat 1. kirikuteener omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 2. pl vanemad [ma] es läpe `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs ja vanõmba panõ õs Se L; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos
Täienda sõnaraamatut
Saada ära
Tühista