Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 178 artiklit

ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõk‿kot́is‿`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se

aŕst aŕsti `aŕsti arst; külatohter egass vanast aŕsti mano mindä äs Se; Sokolovah oĺl nabaaŕst, pańd pata kõtu pääle Se Kos; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕsti poolõst Se Kos; ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se

egä/üt́s (mõlemad osised käänduvad) igaüks egäüt́s `võidsõ minnäk‿ku `tahtsõ Se; egäüt́s lät́s eräkult `püüdmä kallo Se Pod; no ommah‿halhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos| Vrd egaüt́s, õgaüt́s

elläi eläjä eläjät 1. elusolend; kariloom ti̬i̬ʔ eläjäle kaḿmidsõkõnõ, `hämmüss ärʔ, ni `kat́skiʔ Se; eläjiid kap‿piät et läpe eim‿`maadaʔ Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh eläjit (seitse looma) Se; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (uss) tsusaśs Se 2. silmahaigus; nahahaigus mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse siĺmä `sisse lei eläjäʔ, nu̬u̬ oĺliv‿`valgõ ku linaluuʔ Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; ma pańni tuvagu `lehte pääle ja `naksiva `vällä tulõma eläjäs‿siĺmä sarna seest Se Pop; elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ, kohe kellelegi lei, kelle käe `sisse vai jala `sisse Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se; eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop

elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos

esiʔ2 1. eraldi, omaette proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se 2. erinev, teistsugune

hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se

hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se

halhoo·ś halhoo·si `halhoo·si kolhoos no ommah‿halhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ Se; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se| Vrd kolhoo·ś, koloo·ś

halv halva `halva 1. halb, paha, kuri oĺl hü v́vi `päivi, oĺl `halvu `päivi kah Se Kos; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; halv sõ̭na harinass Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat Se Sa 2. riknenud; roiskunud 3. oskamatu 4. halb asi, halbus kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se

halvastõ halvasti; lohakalt villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ Se; mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos

hauǵ havvõ `haugõ havi, haug `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; üt´s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se

heĺoma heĺodaʔ heĺoss `heĺlo liikuma, kõndima `läämi siss heĺoma vai? Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu Se Pop; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́skikot́iʔ Se Kos| Vrd hõĺoma

hiiŕ hiire hiirt 1. hiir näe es kedägiʔ, hiirt es harakat Se; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́ski kot́iʔ Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕ- si pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite, hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi (rhvl) Se Kos 2. pl kaelanäärmed; näärmepaistetus hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku hobõsõl hiireʔ oĺliʔ, siss piimä `sisse pandass hobõsõ sitta Se

`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se

hot́ kas või [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; hot́ ti minno sõimakõ vai `kitkek‿kaʔ, maʔ eik‿kuulõʔ Se

huulits huulidsa huulitsat tänav sõda tuĺl huulitsit piteh, `aidu piteh Se Kos; liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos

häieh `häide häieht heie villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ Se; [ta] lät́s kao salvõ pääle `häidit `ki̬i̬rdmä Se

`hü̬ü̬lämä höölädäʔ `hü̬ü̬läss hööläśs hööveldama liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos

ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos

jaaht/liha sült jaahtliha keedeti arʔ, `pańti `liudu Se; `eestläse `ütleseʔ süĺt, a meil ommaj‿ jaahtlihak‿kutsutasõ Se; no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se

ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt joon; triip kad́a noḱki (vaata nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidse joonõʔ, kat́s sinist ju̬u̬nt [peksust] Se Kos; mi̬i̬ imäle tet́ti `riśtiju̬u̬nt `uńdrik Se

jälle jälle jälehhet jäle, kole mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; taa asi lät́s jok‿kõ̭igilõ jälehhess Se

jüri/päiv jüripäev: 23. aprill ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se

kaap2 kaaba `kaapa kapp siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos; milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos| Vrd kaṕp

kad́a vaata, näe (siin); ennäe kad́a noḱki (nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidse joonõʔ [peksust] Se Kos; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se

kadaja- kadaka- kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kadajamaŕa `taari olõ õs paĺlo Se Kos

`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s‿ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sis‿siss `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima

`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse Se Kos

kaĺliss `kaĺli kaĺlist 1. hinnaline, palju maksev; väärtuslik mis `kaĺlip ku umal‿latsõʔ, liin massa ail‿`lat́si Se Kos; ku `rohkõp annat, siss olt (oled) iks `armap, `kaĺlip Se; sangaʔ ommak‿`kaĺlit‿ t́saposkaʔ Se 2. õnnis, püha, pühalik `taĺsipühi ka `peetäss kolp‿`päivä, kaĺliss pühi Se S

kaput kapuda kaputat kapukas, lühikese säärega sukk vanast oĺlin‿naistel ka kirolitsek‿kapudaʔ Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se; `kiŕjugak‿kapuda oĺlip‿poisal kah Se Ts; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, taɫɫakõsõl‿`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕs- ti poolõst Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos

kari2 kari kaŕri riidekoi ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se; kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos

`kaŕsma `kaŕsiʔ kaŕs `karsõ kaŕsi kraasima villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ Se| Vrd `kaaŕssma, `kaaśma

keɫt keɫdo `keɫto kuivatatud kala keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se

kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se

kisseĺ kisseli kisselit kissell no ommak‿kõ̭iḱ kisseliʔ ja pudruʔ, mõista ai inäp midä süvväʔ Se Sa

kruuṕ kruubi `kruupi 1. uhmris tambitud odratera 2. kruup nüüd ommak‿kruubiʔ, vanast oĺlit‿teräʔ Se La

kuioma kuiodaʔ kuioss `kuivi kuivama a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ Se Kos; `kuivi ärʔ kalaʔ, kärbäss ka sü̬ü̬ is Se; es tohe sa latsõ `mähḱmit `pandak‿ kuioma ao poolõ, siss tulõ ü̬ü̬kadõhuss Se La; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se| Vrd `kuivama

`kuivama kuivadaʔ `kuivass kuivaśs 1. kuivama 2. kuivatama leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se; lat́igaʔ ka kuivatasõʔ, `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite (targalt) Se; kadonuʔ velenaańe tu̬u̬ kuivatuisi `kruussõga jõi tsäid Se; kruusap‿`pańti kuivaduʔ (kuivatatult) piirakulõ Se; seenekeisi iks saa õik‿kuivadaʔ, poravikki [ma] inne `kuiv́ssi Se

kumardam(m)a kumardaʔ kumardass kumaŕd 1. kummardama, kummargile laskma ja ma mõ̭nõvoori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos 2. (sügavalt) kummardades austama kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ `valgõst Se; timä kumaŕd jumalat Se; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kummardasin maani) Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśk ä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕ d tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; Vaśsolõ ma kumardi, et sullõ iks anna hõpõ `ait́uma (pruutneitsi laulust) Se Kos; mesterahvas ka kumaŕd kõ̭igilõ sugulaisilõ [pulmas] Se; `mõŕsal oĺl `loohkap kumardaʔ [pulmas], ku riśt- ämm ka kõrval Se; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõʔ ja `laulvaʔ `võ̭õ̭rit ja umma Se A; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos

kunnakõnõ dem < kunn kunnalägä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se

kura kura kurra vasak kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; kura poolõ pääl oĺl Nigula `puuśli [kirikus] Se

`kutsma `kutsuʔ kuts kut́s kutsu 1. (kuhugi, midagi tegema) kutsuma; hüüdma kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se; kutsutu us, siss `tiidnü üs tuɫɫakiʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna, jäl lät́si kut́si `sanna Se; `ratsala hobõstõga käveʔ, tu̬u̬ kosilasõ veli kaʔ, sugulaisi `kutsmah Se; noid ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 2. nimetama puinõ kopõ̭luss oĺl, mi̬i̬k‿ kut́si iks kopõ̭l, viisa kutak‿kopõ̭l Se Kos; inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaimä `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos; punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; velenaaśõk‿`kutsvaʔ kälüʔ, üte vele naańõ ja tõsõ vele naańõ Se; `eestläse `ütlese süĺt, a meil ommaj‿jaahtlihak‿kutsutasõʔ Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv Se; kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ, kõ̭iḱ kut́si kaarnits Se Sa; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle Se Va

`ku̬u̬ĺja/sulanõ surnu eest hoolitseja, matuse korraldaja havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se

kõ̭gõ/sagamanõ ~ kõ̭kõ/sagamanõ -sagamatsõ ~ sagamadsõ -sagamast igasugune, kõiksugu(ne) kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ võedass üteh Se; naid `päivi om kõ̭gõsagama`t́si Se; timäl ommal‿laulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀si hädälit́̀si Se Kos; nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa| Vrd kõ̭gõsugumanõ

kõrd1 kõrra `kõrda 1. ajaline korduvus; esinemissagedus ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se 2. kordamööda täidetav kohustus, järjekord 3. ring, tiir; rida, rivi suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿kaaladsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; `rõivap‿`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah (hunnikus, reas) kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se 4. komme `taĺs ipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jok‿kell kat́s ülest Se 5. korrus 6. (nõuetekohane) seisund, elukorraldus olõ õi inäp `kõrda õit‿`tolku Se

kõrraline kõrralitse kõrralist ~ kõrralinõ kõrralitsõ kõrralist 1. korralik, nõuetekohane näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodot‿tullaʔ Se 2. kordne, realine `mul ommak‿kolmõkõrralitsõ t́saposkaʔ Se; apaŕ oĺl kolmõ kõrraline Se

kõva kõva kõvva 1. koostiselt tihe, tahke vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ Se Kos 2. jäik, paindumatu 3. vastupidav; tugev, korras kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se; kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kańõbi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ Se 4. kange, tugevatoimeline hüä kõva viina teḱk ku piiretüse Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos 5. terve, mitte katkine 6. füüsiliselt tugev, tubli 7. vali

käsi käe kätt 1. kehaosa: käsi [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh Se Kos; siss [ma] kärähhüti et mant kõ̭iḱ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ käest Se; `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, siss kumisi `väegaʔ jo latsõ käeh Se; mi̬i̬ lei kumanit̀sa sügüselt, oĺl puinõ ku seo paĺl ja keṕik‿ka käeh Se; ku katõst saarõst `vällä tult (tuled), siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ ars‿sõ̭sara kätte Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕ milõ (rhvl) Se Kos 2. pikkusühik: labakäe, kämbla laius

käsitsillaʔ käsitsi nüüd ommam‿maśsinaʔ, vanast tet́ti kõ̭iḱ käsitsillaʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa

`käändmä käändäʔ käänd kääńd käänä keerama, käänama ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se; pääkaŕuss ka iks oĺl, oĺl vanõb kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ Se Kos; kääväk‿ kääväs‿śaal saart pite, kääni jält‿ti̬i̬ pääle Se Kos; ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos; tu̬u̬ (lina), mis [ma] soi ärʔ, kääni käänüssehe, tu̬u̬ oĺl kadsa Se; tu̬u̬ `kääntävä väit́s (liigendnuga) `oĺlgi susi ja `kääntävä väit́s vei kosilasõ `arkiʔ Se; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos

käüss `käüse ~ `käüsse käüst ~ ḱauss `ḱause ḱaust varrukas, käis ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe Se; tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; `hammõ alonõ oĺl `paklanõ, `käüse oĺliʔ `ahtakõsõ Se; `hammõ `käüsse all ommal‿laastokakõsõʔ, päält om köŕdit Se; `hammõ imä ni `hammõ `käüseʔ oĺlil‿ linadsõʔ Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste Se; mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se; ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; tu̬u̬l vanaimä `käüsel oĺl pudsukõnõ otsah Se Kos; t́suraʔ ka oĺlit‿tseesnambaʔ, ḱau es nigu noʔ pindsak ḱaust pite säläh Se Kos

`köŕtmä `köŕtiʔ köŕt `körte köŕdi krookima `hammõ `käüsse all ommal‿laastokakõsõʔ, päält om köŕdit Se

külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se

laastokakõnõ dem < laastok `hammõ `käüsse all ommal‿laastokakõsõʔ Se

lammass `lamba lammast lammas `lambak‿kaḱik‿ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; lammast iks tapõti sügüse Se; nigu linna rabati `lamba`nahka, nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, `ɫamba viɫɫast Se Kos; mis oĺl `lamba hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś`aaśtakka Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se

lang2 langu `langu abielu kaudu sugulane: lang mul oĺl miniä˛esä ja miniä˛imä, nu̬u̬ ommal‿languʔ Se; languʔ ommap‿puja naaśõesä ja naaśõimä Se

`laotama `laotaʔ `laotass laot́ 1. lõhkuma, lammutama suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru jat‿t́siga `laotanus‿sulu arʔ Se Kos 2. laiali puistama; lahtiselt laiali asetama `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿ `laotõdi sitta Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 3. pillama, raiskama kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se

laul laulu `laulu laul ma osta ail‿`laula `aŕssinagaʔ, mõõda ail‿`laula `meetrigaʔ (rhvl) Se; `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; timäl ommal‿laulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se

lina lina linna 1. lina; linakiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; kos sat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿ paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak‿`korgõmpa Se; ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se; nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; kolgõti tu̬u̬ lina põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 2. linasest materjalist ese surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se

lina/luu 1. linaluu munaloomka linaluist `höste tet́ti Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se 2. porikärbse koorunud vastne

lugõma lukõʔ lugõ lugi loe 1. (raamatut) lugema; peast esitama sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se 2. pühakirjast ette lugema, vaimulikku kõnet pidama paṕp pähütseh lugi `ku̬u̬ĺjalõ Se; pu̬u̬ĺpühä omma iks nu̬u̬k‿`ku̬u̬ĺjalugõmiseʔ Se; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu `pääle, `veiet‿tahar‿riśtteie mano, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha ja loiva jumalasõnakõist Se Va 3. loendama ega hummogu `aeti `laagrih `lugõmisele (loendusele) Se 4. pidama, arvama

`lõ̭iguss `lõ̭igusõ `lõ̭igust vigur, krutski timä mõist `naĺja pitäʔ, timäl ommav‿vi̬i̬l nu̬u̬v‿vanal‿`lõ̭igusõʔ Se

läǵä lää läḱä löga kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se

läteh ~ läteʔ lätte läteht allikas nigu sann küttüss, nii tulõ tu̬u̬ vi̬i̬ toss lättest ülest Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos

ma ~ maʔ muʔ minno ~ maḱki(naʔ) mina, ma üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno Se; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La

`maahha ~ maha 1. maapinnale, maha huśs sattõ haina kuh́a päält maha nigu madsahti Se; ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P| Vrd `maalõ 2. maamulda siss [kartuli] koorõʔ [ma] istudi `maahha Se| Vrd `maalõ 3. pikali munõvoori [ma] nõrgahtu `maahha arʔ, nii tuĺl uni Se Kos 4. tahapoole, mitte jõudes (endisele asukohale) kiä oĺl unitsõp `pernanõ, tu̬u̬ jäi iks kaŕagak‿ka `maahha (lehm ei jõudnud külakarja) Se 5. (täiesti) ära ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi Se 6. (osutab millestki loobumist) järele, maha `jätke tarõ ragomine `maahha Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se| Vrd `maalõ 7. surnuks

maama maama maamat kõnetlussõna: ema mak‿`küüsse: maama, midäss tätä tege kiŕbidsägaʔ Se Kos; ma lät́si kodo, kõ̭nõli imäle et maama, meil tätä nii teḱk Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; maamal ommar‿riitmu̬u̬r‿riibuduʔ Se; minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ Se

maŕa/puhm marjapõõsas `Maaŕal ommam‿maŕa puhmam‿`maŕju täüś Se Kos

mari maŕa `maŕja 1. taime lihakas vili: mari `Maaŕal ommam‿maŕa puhmam‿`maŕju täüś Se Kos 2. kalamari lat́igõ puhastit arʔ, suurõm‿maŕas‿seeh, `maŕjugi sai nip‿paĺlo et jõvva es `väŕskilt ars‿süvvä es Se Pod 3. tangtõbi (sigadel)

mass1 massa `massa siseelund: maks massa [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; mass iks om paŕõp kut‿täü Se

matuss matusõ matust 1. surnuaed mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ Se Kos 2. matus, matusetalitus 3. haud, kääbas paṕp kaditass tu̬u̬ matusõ arʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos; Mihha˛il Petrovits tuĺl matusõ pääle, tu̬u̬ ka śaal jõi t́siɫga `viina Se Kos; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit (matmiskombestikust) Se; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh, `tahtsõ matusõ pääle minnäs‿`sü̬ü̬mä Se Kos

meress merese merest võrkpüünis: mutt merese omma üten‿noodaʔ Se V

mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnäm‿mehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se

mińni miniä miniät minia jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ, jummaĺ hoiaʔ mul miniät `matmast Se; mińni `ütless mehe˛esäle: ma ei nakas‿sukkas‿`sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos; no jält‿tulõva miniäk‿ kodo jap‿pujaʔ, vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä, no häbendelle minijit Se Kos; mul oĺl miniä˛esä ja miniä˛imä, nu̬u̬ ommal‿languʔ Se; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos; mińni ti̬i̬ is `õigut Se; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos

mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge ark‿kodo, mis‿ti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S

moośk `moośka `moośkat kihulane `moośkaʔ ommat‿tiĺlokõsõk‿ku reemekeseʔ Se; nii paĺlo oĺl `moośkõ, [ma] mahadi ja kaid́si ńao i̬i̬st Se Kos; härmäne rõivass oĺl tõrvaga tett, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl su̬u̬ i̬i̬h, `moośkit oĺl paĺlo Se Kos

muialõ mujale no ommal‿`lambas‿siih, suvõl viiäseʔ muialõ Se

muidogiʔ ~ muidokiʔ muidugi ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss muidogi [ma] arp‿poodi iks Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L

mulk mulgu`mulku auk; avaus kariʔ omman‿nu̬u̬ʔ, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿ `sisse Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; hobõsõ ravval om kümme `mulku Se; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V

mustakõnõ dem < must 1. must täpike kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se 2. väike must sipelgas kaśah koh mustakõisi pesä om Vas

`mõistma `mõistaʔ mõist mõiśt ~ `mõistsõ mõista 1. mõistma, oskama mi̬i̬ `mõistsõ säält ka pettäs‿suupala arʔ Se Kos; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; no ommak‿kõ̭iḱ kisseliʔ ja pudruʔ, mõista ai inäp midä süvväʔ Se Sa; ku tä midägi `suḿpi `mõistnuʔ, timä `suḿpnu arʔ ja `nõidnu arʔ, a es, es saa Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S; imä üteĺ: `väega hüä, et seo kõtt kõnõlda mõista aiʔ, kuna ku paĺlo anna Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; maʔ mõista õik‿koheki minnäʔ Se Kos; `mõistkõm‿ minnäʔ, `ti̬i̬dket‿ tuɫɫaʔ (öeldi küllaminejatele) Se Kos; sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ nõia `vasta Se Kos 2. mõistatama 3. (kohtuotsust) määrama

`mõŕsa `mõŕsa `mõŕsat pruut, mõrsja `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu `vi̬i̬mä `mõŕsalõ Se; `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; ku ma oĺli `mõŕsa, sõ̭ss oĺlik‿kõ̭iḱ vanigõp‿ pääh ja siidiʔ Se Sa; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rid ja umma Se A; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh Se

`mõskma `mõskaʔ mõsk mõśk mõsõ pesema tarõʔ oĺlim‿`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; käsi käe mõsk, mõlõmba `tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ Se S; tu̬u̬ raha `ańti `ku̬u̬ĺja `mõśkjalõ käe`vaɫgõst Se; [te] `mõskõk‿kuna mõsõdõʔ, a `ri̬i̬di ärm‿`mõsku uiʔ Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se

naańe naaśe naist 1. naine, naisterahvas naańe `omgi salumsiga i̬i̬st parhilla kerikoh Se; kat́s oĺl naiste puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos 2. abielunaine, abikaasa; kaaslane sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arn‿naaśest Se Kos; ma võta ars‿sinno naaśest Se; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺj a `pääga üle tarõ vai üle moro Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; languʔ ommap‿puja naaśeesä ja naaśeimä Se; tulõ arm‿mullõ naaśest Se Kos; kes naarahhut arʔ mu `tütre, toolõ anna `tütre naaśest Se

nakahhuss/luu linaluu kolgõti tu̬u̬ lina põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ, jää eit‿tu̬u̬d nakahhussluud inäp `küĺge Se

`ńaolinõ `ńaolidsõ ~ `ńaolitsõ `ńaolist teatava välimusega, näoline eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, ku omma vasõ `ńaolitsõʔ, nu̬u̬ tegevä `väega suurt vallu Se Pop

neläkeśke neljakesi ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man neläkeśke Se A

nimeseʔ pl nimeste nimesit nimmed nimeseʔ ommah‿`haigõʔ, nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se

noʔ nüüd a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; no ommav‿vanadõkodoʔ, vanast oĺlip‿puhadeĺnäʔ Se Kos; vanast oĺl hädälit́̀si inäbä ku noʔ Se Kos

noḱkiʔ nüüdki kad́a noḱki vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidse joonõʔ [peksust] Se Kos; meil [ikoon] noḱkit‿tarõh nulgah üleväh Se Kos

nu̬u̬t nooda `nu̬u̬ta noot muil siin es olõki `nu̬u̬ta es Se; merese omma üten‿noodaʔ Se V

nõrgahhama nõrgahtaʔ nõrgahhass nõrgahti nõrkema; minestama pińgiʔ ommam‿meil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se; ku [sa] astudõʔ ja ku sõ̭ss jaɫg niksahhass, sõ̭ss vai nõrgahha `maahha Se Kos

nüüd nüüd, praegu vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ Se Sa; ammuss [ma] oĺli lat́s, nüüd vanainemine Se

olõma ollaʔ om oĺl olõ 1. (olemas) olema; asuma; elama ot sa suuanik, jätätkit‿`tütre vai puja põllu pääle, esi olõt oodussil ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod; eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; nail olõ õil‿`lat́si olõmahkiʔ Se 2. abiverb liitaegade koosseisus mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se

paaritam(m)a paaritaʔ paaritass paarit́ paaritama meil kolʔ iḿmist, kõ̭iḱ ommap‿paaritõduʔ Se Kos; paṕp üteĺ: mak‿ka paarida [emise] arʔ Se Kos

paiunõ paiudsõ paiust pajukoorest tehtud kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P

`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos

parass `parra parast sobiv, kohane, paras lina põ̭õ̭tka `tu̬u̬di nurmõst, käsi koĺgidsaga kolgõti tu̬u̬ põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; luhanih tet́ti nu̬u̬m‿`mõśkmap‿`parrass nigu lehmäle sai viiäʔ Se

paŕts paŕdsi `paŕtsi part mul ommap‿paŕdsiʔ ja haniʔ Se

patanõ patadsõ patast patune no naav‿vanap‿poiśsmehe ommaj‿jo `väegap‿patadsõʔ Se Kos

pehmeh ~ pehmeʔ `pehme pehmeht 1. pehme, mitte kõva käsi koĺgidsaga kolgõti tu̬u̬ põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõv tege `pehmest Se Pod; maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ, vätsütäsep‿`pehmest Se Kos 2. heasüdamlik, leebe

`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L

perseh ~ perseʔ `perse perseht ~ perst tagumik, perse istutass pääle, nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; ilmaśaldaʔ anda aip‿`perstki lakkuʔ Se; ku õdago ago tuĺl, siss nõstõti lat́s käśsi pääle ja `vi̬i̬di `akna mano, üteldi: ago no pää, siss [lapse kätelhoidja] kääńd latsõ `perse `aolõ poolõ (öökaetuse ravimisest) Se; kad́a noḱki (vaata nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidseʔ joonõʔ, kat́s sinist ju̬u̬nt [peksust] Se Kos

piirak piiragu ~ piiraku piirakut pirukas täü `pańti iks piirakuss Se Kos; kruusap‿`pańti kuivaduʔ (kuivatatult) piirakulõ Se; piirakut viiä es `kaejat́sillõ, et sõ̭ss koolõss lat́s ärʔ Se; ku `sü̬ü̬dävä piirak oĺl, sõ̭ss `pańti rasõ̭v Se; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se

pińk pińgi `pińki (iste-, töö)pink piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnäv‿vallalidsõ pińgi `küĺge (lastemängust) Se; pińgiʔ ommam‿meil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se; ku kotoh koolõss, siss saa õi niipia tu̬u̬ kirst, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl asi haɫv Se P; inne iks [rukkivihu] ladvap‿`peśti `vasta `pińki ärʔ, teräʔ otsast Se

pliit́2 pliidi `pliiti paas, paekivi pliit́ om kivi Se; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ Se Kos; nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arp‿palotõt Se

podruśk podruśki podruśkit pruutneitsi ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśkiʔ `mõŕsal man neläkeśke ja siss kumardasõʔ ja `laulvaʔ `võ̭õ̭rit ja umma, podruśkiʔ ommat‿`tüt́riguʔ Se A; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos

poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se

poiśs/mi̬i̬śs poissmees no naav‿vanap‿poiśsmehe ommaj‿jo `väegap‿patadsõʔ Se Kos

poolõst2 1. seisukohast, tõttu ńao poolõst `tihka aiʔ vaŕo`kaetusõ pääle kaiaʔ Se 2. kellegi poolt, käest riigi poolõst `ańti nu̬u̬r‿`rõivaʔ Se; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕsti poolõst Se Kos; mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop

poravik poraviki poravikki puravik poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poravikiʔ ruvvast vai piirakust Se; seenekeisi iks saa õik‿kuivadaʔ, poravikki inne [ma] `kuiv́ssi Se| Vrd porovik

`präätämä `präätäʔ `präätäss präät́ `präädä ketrama vanast `haarti `präätäʔ ja vöid kutaʔ ja raigakõisi Se; naistõ puhadeĺnäʔ, sõ̭ss sääl kua vi̬i̬l `joudsõʔ, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `rahvalõ `präädiʔ Se; linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hanguga ka pööreti, tu̬u̬d `präätädä es, tu̬u̬ tet́ti käśsiga niisama [viiskude tegemisel] Se Kos; veli üteĺ: tu̬u̬d tohi õit‿tetäk‿ku `asklõlõ ka läät, üt́s piät kõ̭õ̭ `präätämä Se Kos; viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (jätku), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p‿`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos

puhadeĺnä puhadeĺnä puhadeĺnät vaestemaja, vanadekodu no ommav‿vanadõkodoʔ, vanast oĺlip‿puhadeĺnäʔ Se Kos; kual olõ õs vanal kohe minnäʔ, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät. kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; a no puhadeĺnit olõ õiʔ ütegi kerigu man Se; sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺlammast puhadeĺnähe Se Kos; munõvoori jäi `lambast üt́s neländik `hindälle ni `vi̬i̬di kõ̭iḱ `kolmõ puhadeĺnähe Se

pu̬u̬l 1. suunas, kandis kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ Se Kos 2. juures, vahetus läheduses pruudi pu̬u̬l päädeti Se S; salvõleib kutsuti, `pańti sääl mehe pu̬u̬l vilä`salvõ Se 3. koos adessiivse adjektiivi, pronoomeni või numeraaliga osutab paiknemist

pu̬u̬ĺ/pühä laupäev pu̬u̬ĺpühä omma iks nu̬u̬k‿`ku̬u̬ĺjalugõmiseʔ Se; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna Se; pu̬u̬ĺpühä [sündinud lehm] oĺl Pooĺo Se Kos; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; üt́s talo suvistõpühi pu̬u̬ĺpühä külj‿jälehhehe `paĺli Se; kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s Se S; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P

põ̭õ̭tka põ̭õ̭tka põ̭õ̭tkat lina proovinäputäis lina põ̭õ̭tka `tu̬u̬di nurmõst, käsi koĺgidsaga kolgõti tu̬u̬ põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se

`pühḱmä `pühkiʔ pühḱ`pühke pühi pühkima paṕp üteĺet: kaep‿püih (pühi) sa kerik `höste ärʔ Se Kos; aho `luuda [ma] iks `häḿssi ja tu̬u̬ luvvagap‿pöhe `tuhka Se Kos; [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; tu̬u̬ praht́ `püihti päält [soolal] Se Kos; vanast talitõdi, käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿suu `pühki tiraniga `küĺge Se; tiranik oĺl vaja otsah, tiranik oĺl suu `pühkiʔ Se Ts

rassõ1 rassõ ~ rasõva rasõhhõt ~ rasõvat 1. kaalult raske seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; pańgi oĺlip‿`puitsõʔ, rassõ oĺlin‿nii, et es jovvav‿vett tuvvaʔ Se; Vaśso või eim‿midägi `nõstar‿ rasõvat Se 2. füüsiliselt raske, vaevanõudev Mõlah om `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ [hauda] Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos

rasvanõ rasvatsõ rasvast rasvane lat́igõ omma jo `rasva kõtt täüś ja sooligu kõ̭iḱ rasvatsõʔ Se Pod

rauh rauha `rauhha neer `rauhhu mant `võeti ka rasõ̭v arʔ Se; egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhak‿keedetäse arʔ Se; kat́s `rauhha, üt́s rauh Se Kos; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos

reemekene reemekese reemekeist kröömike `moośkaʔ ommat‿tiĺlokõsõk‿ku reemekeseʔ Se

`riibma `riibuʔ riib riib́ riibu 1. rehaga riisuma poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; koh oĺliv‿vesidse niidüʔ, [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, riibi ni kańni `vällä Se; maamal ommar‿riitmu̬u̬r‿riibuduʔ Se 2. pealt või kokku korjama

riit/mu̬u̬ -mu̬u̬ -mu̬u̬d puuriida ase maamal ommar‿riitmu̬u̬r‿riibuduʔ Se Kos

ŕoon ŕoona `ŕoona mäda-, mäerõigas ŕoona omma jo `väega kõvam‿mõroʔ Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos

ruga rua ruka saad ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P

`ruubli/tüḱk hõberubla; setu naiste hõberubladest kaelaehe sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; mul olõ õir‿`ruublitüḱü `kõrda `kaala `pandaʔ Se; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿`kaaladsõʔ Se

ru̬u̬g ruvva `ru̬u̬ga paks toit (puder, supp) ahoh savipaoh keedetigir‿`ru̬u̬ga Se; t́siĺlo tińdikeseʔ, noist keedeti vi̬i̬l `ru̬u̬ga kaʔ, tińdi `ru̬u̬ga keedeti Se; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; [ta on] nii sikõʔ, et niɫg tingu arʔ, ki̬i̬t tingu nahast ka ruvva Se Kos

rõivass ~ rõivaśs `rõiva rõivast ~ rõõvass`rõiva rõõvast 1. kangas, riie; riidetükk `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ Se; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se 2. riideese, kehakate seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; `rii̬di om ̬ patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; säidse künnärd oĺl `rõivatüḱk (linik), [ta] mähḱ`ümbre pää Se; tuhaga sai rõõvass ni puhass et rägisi Se; sulõng oĺl hüä süvä, sulõng `rõividõ jaost `oĺlgi Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ, paṕi `rõivaʔ art‿t́siugudõʔ Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ (riidesse) Se S; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt, a üt́s ots jäi `rõiva veere `küĺge Se; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos 3. kangas, riideese kariʔ omman‿nu̬u̬k‿kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿ mulgus‿`sisse Se

sadojanõ sadojatsõ sadojast sajune ilma ommas‿`sääntse sadojatsõʔ Se

sangaʔ pl setu naise hõberahadega kaelaehe sangaʔ ommak‿`kaĺli t́saposkaʔ Se; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; sangaʔ oĺlik‿`kaala saliduʔ Se Kos

sarahvańn sarahvańni sarahvań̀ni pihikseelik, sarafan sarahvańni hand oĺl virdsanõ Se; ma tuĺli kodo, ośti sullõ sarahvańni `rõivakõsõ Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se

sepp1 sepä seppä sepp sangaʔ ommak‿`kaĺliʔ t́saposkaʔ, egä sepp es mõistaki noid tetäʔ Se; sa‿lt sepäss `sündünüʔ Se

seräknäʔ pl seräknide seräknit tuletikud kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se

seto seto setot 1. Petserimaa eestlane, setu üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se 2. setu(de)le omane a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S

siidikene dem < siid́ rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se

silm silmä `silmä ~ siĺm siĺmä `siĺmä 1. nägemiselund: silm siĺmäs‿suurõk‿ku otspajap‿pääh Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless Se; `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; kana`ńaoga `mõŕsa, tu̬u̬ näe eis‿siĺmist Se; kurusslauk seletäss `siĺmi, om siĺmile hüä Se; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; `väega suuŕ siĺmä viga om Se 2. silma meenutav eseme osa, avaus sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 3. kuri silm, kaetaja meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se

sinine sinidse sinist sinine kad́a noḱki (nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidseʔ joonõʔ, kat́s sinist ju̬u̬nt [peksust] Se Kos; vanast `koeti `väega ilosaʔ `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se

sit́ik sit́ige sit́iket ~ sit́k `sit́ke `sit́ket mustsõstar `Maaŕal ommam‿maŕapuhmam‿`maŕ ju täüś kut‿tilgõtasõʔ, sit́igeʔ Se Kos

soe/täht́ sünnimärk soetähe ommas‿`sääntsem‿mustaʔ, ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa

suu 1. kehaosa: suu peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suugaʔ mia larmaśs Se; `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se; `naksi nu̬u̬ häüsä ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. nägu munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; vanast `mõśti suu, `tuĺti ülest arʔ Se; vanast talitõdi, käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿ suu `pühki tiraniga `küĺge Se 3. eseme laiem osa, avaus, ava edeh oĺli `väikop‿ parrõʔ, kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos

sõ̭na sõ̭na sõ̭nna 1. sõna (kõnes või tekstis) halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt‿tulõ Se; [ma] `õkva hüä sõ̭nagap‿`paɫssi Se; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se; timäl ommal‿laulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; paṕp haaŕ d üldäʔ et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos 2. pl loits; itk kup‿`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se; paabal oĺlis‿sõ̭naʔ, tu̬u̬ sõ̭nõ, sai käsi `tervest Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se 3. teade, sõnum; käsk, korraldus kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se; ku mullõ sõ̭na tuĺl sinnä, ma nõrgahtu `maalõ Se; kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [suusõnal matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se

süĺt süĺdi `süĺti sült vaśk vai lammass, mia tapõti `maalõ, tet́ti süĺdiʔ Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; `eestläse `ütlese süĺt, a meil ommaj‿jaahtlihak‿kutsutasõ Se

sü̬ü̬ḱ söögi `sü̬ü̬ki 1. söök, toit; söögi-, toidukord nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ, söögiʔ rat́tih ja `rõivaʔ Se Kos; taa söögitegemine om kõtuasõl Se; `pernanõ teḱk söögi rebäsele kaʔ Se Kos; a noʔ `peetä ei `paastu, tetä ei `sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se Kos; `kiisla ja `kut́ja, nu̬u̬ oĺlim‿mälehtüse söögi, nu̬u̬ oĺlip‿`puhtõ söögiʔ Se 2. söömine `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu Se

`sü̬ü̬mä süvväʔ sü̬ü̬ sei ~ `seie 1. toiduks tarvitama, sööma haniʔ uja `vi̬i̬ri pite sööväʔ Se; nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa; prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ Se; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ (söömises mõõdukas olla), liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; [ma] tuĺlip‿paɫakõsõ maad arʔ, siss `seie Se; `ait́umma sanna `küt́jäle, sau `sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha `haudjalõ Se V; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se 2. einestama (teatud söögikorra ajal) 3. närima; purema rajas‿süüdeväʔ, noh täis‿seiväʔ Se

taĺlitam(m)a taĺlitaʔ taĺlitass taĺlit́ ~ talitama talitaʔ talitass talit́ ~ `taĺtama `taĺtaʔ `taĺtass taĺt talitama, toimetama vanast talitõdi, käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿suu `pühki tiraniga `küĺge Se; mat‿taĺlida vi̬i̬l eläjit Se Kos

tamal tamala tamalat rohu sisse tallatud teerada vanast oĺliʔ haina `ti̬i̬keseʔ, nu̬u̬ oĺlikit‿tamalaʔ Se Kos; liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos

`taḿpma `taḿpiʔ taḿp `tampõ taḿbi tampima, katki suruma peräst [ma] tambõ nu̬u̬k‿kańõbi (kanepiterad) jälʔ `huhmrõh arʔ Se J; liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos; `peḱliga taḿbiti `huhmrõh nu̬u̬ kańõbi terä ärä Se

tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱel‿lat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V; koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsek‿kõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nok‿ka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eit‿tetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos; mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kült‿teku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos

teḱij tegijä tegijät tegija havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; õga üt́s ańd hällü tegijile munnõ Se

terä2 terä terrä 1. taime seeme; viljatera ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; vaja `veśkile minnäʔ, vaja teräʔ esi jahvataʔ Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; kua [poig] mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlik‿kańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; teräp‿puhasti [ma] aganist `vällä Se 2. uhmris surutud, ketest puhastatud odraterad mi̬i̬l‿lät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ, üt́s jäi teŕri puhastamma Se Kos; `taari `pańti pääle terile, sõ̭ss kutsuti `veŕdega teräʔ Se Kos; nüüd ommak‿kruubiʔ, vanast oĺlit‿teräʔ Se La; tõ̭nisspäävä keedeti teŕri t́sia `päägaʔ Se Kos; perehvaaĺkass kala oĺliʔ, sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ, teŕri `ańti, kaara `kiislat, kamma Se 3. väike aineosake vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, ni `tu̬u̬di ugurits aiast, lõigati poolõst, soolaterä `vaihhõlõ, leeväpala kaʔ Se Kos

`tiidmä tiidäʔ tiid tiiś~ `tiidse ~ `tiise 1. teadlik või kindel olema, teadma 2. oskama; taipama, märkama kutsutu us, siss `tiidnü üs tuɫɫakiʔ Se; ilma harimaldaʔ, uĺl rahvass, kes tu̬u̬ midä `tiidse Se 3. väljendab kahtlust või teadmatust kiä saa ja `laotass (raiskab), tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos

tilgõtama tilgõtaʔ tilgõtass tilgõt́ ripnema `Maaŕal ommam‿maŕapuhmam‿`maŕju täüśkut‿tilgõtasõʔ, sit́igeʔ Se Kos

tiĺlokõnõ tiĺlokõsõ tiĺlokõist tilluke, väike lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, latsutõdi arʔ tiĺlokõsõss, `ohkokõsõss Se; `moośkaʔ ommat‿tiĺlokõsõk‿ku reemekeseʔ Se

tiranik tiraniga tiranikka käterätt tiranik oĺl vaja otsah, tiranik oĺl suu `pühkiʔ Se Ts; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; truuśkalõ köüdeti tiranik `pihta Se Kos; käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿suu `pühkit‿tiraniga `küĺge Se; pilonõglaga [ma] koi piloʔ `vaɫgõst niidist, koi tiraniga piloʔ Se Kos

tooross ~ toorośs toorossa toorossat kirikuteener nok‿ka om toorośs kerikoh Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivap‿paṕik‿`küllä, siss pidi tooross ka üteh oɫõma, muud anda as, ku vadsakõnõ, `pańti kot́ti, tooross pidi vadsa kot́ti `kandma Se L; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L; tooross and paṕilõ kadinitsa kätte Se

t́saposkaʔ pl t́saposkidõ t́saposkiid jämedamad hõbeketid (setu naistel) mul ommak‿kolmõkõrralitsõ t́saposkaʔ Se; kaaladsi ommaki nu̬u̬t‿t́saposkaʔ Se Kos; sangaʔ ommak‿`kaĺli t́saposkaʔ Se; es tahat‿tu̬u̬d `kraami, noid t́saposkiid jakaʔ Se T

t́sura t́sura t́surra 1. poiss; noor vallaline mees noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; t́surilõ [ma] ańni munnõ hällü tegemise i̬i̬st Se S; hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se 2. (karjuse) abiline

tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mat‿taha not‿ tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommaj‿jok‿kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se

tu̬u̬ĺ tooli `tu̬u̬li tool nüüd ommat‿tooliʔ, a sõ̭ss oĺlip‿pińgit‿tettüʔ Se S

`tüt́rik `tüt́rigu ~ `tüt́riku `tüt́rikku 1. tüdruk, tütarlaps; vallaline neiu podruśki ommat‿`tüt́riguʔ Se A; `tüt́riguh [ma] oĺli kirmassõh, oĺlis‿sõlõ i̬i̬h ja vanigup‿pääh Se; `tüt́rigust (tüdrukust peast) [ma] sõida as ruńgigaʔ Se Kos; õga `tüt́riku käest siss `pańti koĺmi munõ [lihavõttepühal kiigetegijaile] Se; kosilanõ tunnõki is sugugit‿tu̬u̬d `tüt́rikku Se Kos 2. taluteenija tõõsõ vele man ka vi̬i̬l oĺli `tüt́riguh Se T

uiʔ1 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna u-lõpulise verbi järel) sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se| Vrd aiʔ2, eiʔ, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. ära, ärge, ärgu (keeldkõne) [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se| Vrd aiʔ2, eiʔ, õiʔ, äiʔ, üiʔ

uma uma umma 1. oma; (kellelegi, millelegi) kuuluv, isiklik no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se 2. tuttav, lähedane kõ̭iḱ `tahtsõ `umma `rahvahe Se; vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põŕssid umast Se Kos 3. sama kollektiivi liige; mitte võõras ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rit ja umma Se A 4. umbes, ligi(kaudu) sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se

vaal vaalu `vaalu kokkuriisutud heinaviirg kat́sipooli [ma] riibi haina kokko, tu̬u̬ `oĺlgi vaal Se; suuŕ niit́ oĺl vaaluh Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿ vaaluh Se P

vaganõ vagadsõ vagast vaikne; vagur, tasane eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop

vana vana vanna 1. ealt vana, pikaealine pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́ Se Kos 2. kaua kestnud, ammu olemas olnud `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe lää äik‿`kiäkiʔ (vanadus ootab kõiki ees) Se Kos; [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P 3. endine, kunagine, varasem peigmehe sugulasõp‿ päädeti, vanna`mu̬u̬du [ma] `üt́li iks sajarahvass Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos 4. halvaks läinud, kaua seisnud, riknenud 5. teatava vanusega, vanune ku jo [laps] viie `aaśtaga vana, toolõ anna es `kiäkiʔ [paastu ajal piima] Se Kos; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; ma oĺl i katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos 6. kahanev (kuufaas) 7. vanainimene, vanur noʔ ei `peetä `paastu, mõ̭ni vana pidä Se Kos; pińgiʔ ommam‿meil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se 8. halvustavalt: va, igavene, kuradima kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos| Vrd vaa

vanadõ/kodo vanadekodu no ommav‿vanadõkodoʔ, vanast oĺlip‿puhadeĺnäʔ Se Kos

vanõmb vanõmba vanõmbat 1. kirikuteener omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 2. pl vanemad [ma] es läpe `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs ja vanõmba panõ õs Se L; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos

vaśk2 vasõ `vaskõ vask eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, ku omma vasõ `ńaolitsõʔ Se Pop; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos

`vasta 1. (asendilt) otse vastas, kohakuti 2. vahetusse kokkupuutesse; pihta, külge `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J 3. osutab liikumist mingis suunas ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos 4. väljendab vastumeelsust, vastuseisu või vastupanu 5. vältimiseks, tõrjeks; raviks, toeks sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos 6. osutab pakutava võtmist oma valdusse ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se 7. (vahetult) enne `vasta `vihma [ma] oĺli iks väsünüʔ Se 8. (millegagi või kellegagi) võrreldes, võrreldav kae määne oĺl siss elo `vasta setä ello Se Kos; ku `uhkõhe ḱaudass no `vasta vanna `aigu Se Kos 9. kellegi poole pöördudes; kellelegi reageerides vastuseks ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos 10. tõttu, pärast a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos

vill villa `villa lambavill villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ Se; kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; mis oĺl `lamba hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś`aaśtakka Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos

`võidma `võidaʔ võid võid́ ~ `võidsõ võia võidma, määrima saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; lat́igõ rasvaga om hüä `võidaʔ ku käeʔ lahenuʔ vai mia Se Pod; mul ommar‿ratta arv‿võiõduʔ Se Kos; timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägak‿kińniʔ Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos

`väegaʔ ~ `väigaʔ väga villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ Se; Kossõlka külä oĺl ka `väigas‿suuŕ Se Kos; tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se

`väikokõnõ dem < `väiko väidsega [ma] `lõiksi vähämbäst, kua oĺl suuŕ si̬i̬ń, a mõ̭ni oĺl `väikokõnõ, nii `oĺlgi (jäigi) Se Kos; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ Se Kov; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, `väikukõnõ Se Sa

`õkva1 1. otse mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost `õkva Se Kos 2. sirgu 3. kohe 4. lausa, päris mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; `õkva iɫodu, kõ̭iḱ [lapsed] kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos

õ̭nnõ vaid, ainult tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu Se Kos| Vrd inne2

üteh 1. kaasa; kaasas pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se 2. (ühes)koos pu̬u̬t́ ja koolimaja üteh siih kivimajah Se Kos; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko, tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saata, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos

üt́s üte `ütte 1. arvsõna: üks peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos 2. üks kahe või mitme hulgast ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos 3. mingi, mingisugune, teatud merese omma üten‿noodaʔ Se V; a oĺl õ̭ks `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se 4. sama `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; üte katusõ all Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbat‿tähendäse ütte Se 5. keegi a `lääki es `kolmõ ü̬ü̬d`päivä, nii tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass Se Kos 6. üksainus

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur