Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aik‿ku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aas‿sap‿paĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja

asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärk‿käü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku

`ju̬u̬skma joostaʔ ju̬u̬sk ju̬u̬śk joosõ 1. kiiresti edasi liikuma, jooksma ti̬i̬ pääl maśsinaʔ `ju̬u̬skvaʔ (sõidavad) Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; munõ `viśksiväp‿piḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; t́suraj‿joosivap‿`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos 2. voolama, valguma; midagi eritama `ru̬u̬dli `pańti taari `tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õih‿haamist taaŕ `vällä Se; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se; meil ju̬u̬śk uja niguh‿habisi õ̭nnõ Se; `naksi nu̬u̬ häüsäʔ ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj‿ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos 3. edenema, laabuma

kuld kulla `kulda 1. kuld; kuldraha tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanum‿ mullõ kuld ni rattaʔ Se Kos; olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se 2. midagi väärtuslikku, head

`kutsma `kutsuʔ kuts kut́s kutsu 1. (kuhugi, midagi tegema) kutsuma; hüüdma kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se; kutsutu us, siss `tiidnü üs tuɫɫakiʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna, jäl lät́si kut́si `sanna Se; `ratsala hobõstõga käveʔ, tu̬u̬ kosilasõ veli kaʔ, sugulaisi `kutsmah Se; noid ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 2. nimetama puinõ kopõ̭luss oĺl, mi̬i̬k‿ kut́si iks kopõ̭l, viisa kutak‿kopõ̭l Se Kos; inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaimä `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos; punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; velenaaśõk‿`kutsvaʔ kälüʔ, üte vele naańõ ja tõsõ vele naańõ Se; `eestläse `ütlese süĺt, a meil ommaj‿jaahtlihak‿kutsutasõʔ Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv Se; kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ, kõ̭iḱ kut́si kaarnits Se Sa; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle Se Va

`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm‿`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl‿`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿ kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se; lasõk‿ḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺliv‿vanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal‿`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegap‿paĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõl‿laiv, `toukap‿`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se

lobisõm(m)a lobistaʔ lobisõss lobisi midagi lobinaga tegema; solisema mul nakaśs siin põiõ otsa man lobisõmma, ku ma `astõ, nii `t́solksõ õ̭nnõ Se

`lu̬u̬ma luvvaʔ lu̬u̬ lõi 1. midagi tekitama, millegi olemasolu põhjustama (inimesest sõltumatult) olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark Se Kos 2. tegema, valmistama 3. kudumi alustuseks varrastele silmuseid tegema 4. munema kanaʔ lõim‿munnõ Se Kos

`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlil‿lehmäk‿kodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögel‿leheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l‿ lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs‿`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos

mihi/midägi mitte midagi eit‿tiä näeʔ inäp mihimidägiʔ Se Kos

minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat‿`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; min‿sü̬ü̬m‿`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; latsõl‿lääväj‿jo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿ laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnäl‿lää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea mint‿tiiäk‿kes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se

`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos

pääl ~ ṕaal 1. (asendatav adessiivilõpuga) peal, pealispinnal; pealpool hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl Se; uja ṕaal oĺl siɫd Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se; suurõbakõsõ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se; kalav‿`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aiv‿vitäki saina pääl Se; poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; ku nimäl‿lääväʔ ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se 2. viitab kohale, kus ollakse või midagi toimub tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos 3. väljendab ajalist seost `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se 4. viitab tööle, tegevusele poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se 5. viitab sellele, kellel miski on kohustuseks vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos

tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱel‿lat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V; koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsek‿kõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nok‿ka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eit‿tetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos; mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kült‿teku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos

`t́sipsama t́sipsadaʔ `t́sipsass t́sipsaśs 1. nähvama, kergelt lööma 2. sipsti midagi tegema, sipsama

täüś1 hrl indekl 1. millegagi täidetud; midagi rohkesti sisaldav mul oĺl `poissa hamõh vöid täüś Se Kos; taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se; [vennal] lät́s süä täüś (vihastas) Se Pod; pandass `tõrdu [kohupiima] täüś Se Kos 2. teatud piirini jõudnud; ajaliselt läbi mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos 3. purjus

täüś2 ~ t́auś tävve täüt 1. kogu, terve; täielik 2. millegagi täidetud sõta oĺl kõ̭iḱ külä täüś, morot‿tävveʔ Se Kos; ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se 3. midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; keedeti suuŕ paatäüś suṕpi Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; küüdse`väŕmmisest saa õik‿kõtutäüt Se Kos; tarõ täüś umatsit, üttegi tunnõ õiʔ? - umaʔ jäleʔ Se Kos

`vu̬u̬ĺma `vu̬u̬liʔ vu̬u̬ĺ `vu̬u̬ĺe vooli 1. puust midagi lõikama, vestma 2. kuju andma, vormima

`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur