Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
ait aida `aita vilja- või riideait nu̬u̬ aidaʔ oĺlivak‿ka kõ̭iḱ sõta (sõjamehi) täüś Se V; `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; verevät‿tuɫba, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se
kõrragaʔ 1. ühe korraga; samaaegselt kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśeʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. kohe ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos
leib leevä `leibä 1. leib ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku sai Se; leib su̬u̬l `pańti lavva pääle, lavvarät́t aɫa Se; siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ, kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh, muido lätt leib `lahkiʔ Se; `ru̬u̬dli `pańti taari`tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti [linnase] leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä Se; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. vili ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist (õhku) Se; tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; annamis‿sullõ munõ puudakõsõ `leibä kah, `leibä meil om Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se
ŕoon ŕoona `ŕoona mäda-, mäerõigas ŕoona omma jo `väega kõvam‿mõroʔ Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos
suu 1. kehaosa: suu peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suugaʔ mia larmaśs Se; `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se; `naksi nu̬u̬ häüsä ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. nägu munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; vanast `mõśti suu, `tuĺti ülest arʔ Se; vanast talitõdi, käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿ suu `pühki tiraniga `küĺge Se 3. eseme laiem osa, avaus, ava edeh oĺli `väikop‿ parrõʔ, kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos
täüś2 ~ t́auś tävve täüt 1. kogu, terve; täielik 2. millegagi täidetud sõta oĺl kõ̭iḱ külä täüś, morot‿tävveʔ Se Kos; ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se 3. midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; keedeti suuŕ paatäüś suṕpi Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; küüdse`väŕmmisest saa õik‿kõtutäüt Se Kos; tarõ täüś umatsit, üttegi tunnõ õiʔ? - umaʔ jäleʔ Se Kos
Täienda sõnaraamatut
