Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aik‿ku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aas‿sap‿paĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja

asõ asõma ~ asõmõ asõnd 1. koht, asupaik vanas‿sitak‿kävej‿jaanitulõl tuha asõmal Se; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos 2. magamislavats, -koht hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ `päähhä Se; ütel `tüt´rigul oĺl asõ `seńdseh, tu̬u̬l oĺl säńg joʔ Se Kos; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säit‿tu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos

ette 1. ette(poole); eespoolsele alale (rakkesse, toiduks, kaitseks jne) munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos; ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; koh oĺl nulganaańe jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 2. enne, varem; (ajaliselt) kaugemale meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos 3. tegevus- või mõjusfääri [ma] lät́si paṕi ette rät́t iks pääh Se 4. muud tütäŕ lugi kõ̭iḱ üte kõrraga ette mis vaia Se

keerähhütmä keerähhütäʔ keerähhüt keerähhüt́ korraks end keerama ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se

kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se

kos 1. kus `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkik‿kos jäiʔ Se 3. väljendab kõneleja suhtumist kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśe ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; sinnäl‿lää es `pańgigiʔ, lää es, lää es, kos (kus sa nüüd), `väikukõnõ Se Sa

ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui

kõrragaʔ 1. ühe korraga; samaaegselt kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśeʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. kohe ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos

küüsümä `küüssüʔ küüsüss `küüsse küsima; pärima poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos; kiä inne küläh `haigõst jäi, sõ̭ss jälm‿`Maaŕa poolõ `ru̬u̬hhi küüsümä Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; repäń küüsüss: määness sõ̭ss sul tu̬u̬ kari ka om? Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis), a mõ̭ni anna aik‿ku `küüssükiʔ (paludagi) Se Kos| Vrd küsümä

`maahha ~ maha 1. maapinnale, maha huśs sattõ haina kuh́a päält maha nigu madsahti Se; ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P| Vrd `maalõ 2. maamulda siss [kartuli] koorõʔ [ma] istudi `maahha Se| Vrd `maalõ 3. pikali munõvoori [ma] nõrgahtu `maahha arʔ, nii tuĺl uni Se Kos 4. tahapoole, mitte jõudes (endisele asukohale) kiä oĺl unitsõp `pernanõ, tu̬u̬ jäi iks kaŕagak‿ka `maahha (lehm ei jõudnud külakarja) Se 5. (täiesti) ära ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi Se 6. (osutab millestki loobumist) järele, maha `jätke tarõ ragomine `maahha Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se| Vrd `maalõ 7. surnuks

minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat‿`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; min‿sü̬ü̬m‿`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; latsõl‿lääväj‿jo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿ laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnäl‿lää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea mint‿tiiäk‿kes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se

muditamma muditaʔ muditass mudit́ muljuma, mudima põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast, a ku kahr, siss tu̬u̬ sinnu vi̬i̬l muditass ja kakk Se

muni munõ mund mõni muni koṕik õ̭ks sai kohegik‿kulu pääle Se; munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se; muni innembä ärʔ `määtäss ubinaʔ, at‿tõõsõlõ ei annaʔ Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (bussis istekoha) Se Kos| Vrd mõ̭ni

perä 1. põhi kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema), tu̬u̬d ka oĺl Se; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬s‿sei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se 2. tagaosa, pära latsõ hällükenegi oĺl `ku̬u̬rma perä `küĺge köüdet Se; ma `istõ [vankri] perä pääl, jalaʔ üle perä maah, ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ perä, nii kõrraga sattõ rat́tist maha Se; peräpu̬u̬lt pää poolõ tet́ti lehm likõss Se 3. laiem või nõgus ots, kaha 4. lõpuosa, ülejääk, jäänus poisin‿niidiʔ, naaśõk‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se

põdõ̭ŕ põdra `põtra põder ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; põdra sarvõʔ ummah‿haralikadsõʔ Se; põdõ̭ŕ lü̬ü̬ suurõ puu pinna jalagaʔ, nii kõvastõ lü̬ü̬ Se

ŕoon ŕoona `ŕoona mäda-, mäerõigas ŕoona omma jo `väega kõvam‿mõroʔ Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos

surm surma `surma surm olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma (piina) Se Pop; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast (surnuks) Se; [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop; imä sai `surma liivakoh Se

suu 1. kehaosa: suu peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suugaʔ mia larmaśs Se; `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se; `naksi nu̬u̬ häüsä ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. nägu munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; vanast `mõśti suu, `tuĺti ülest arʔ Se; vanast talitõdi, käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿ suu `pühki tiraniga `küĺge Se 3. eseme laiem osa, avaus, ava edeh oĺli `väikop‿ parrõʔ, kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos

`sääd́mä `säädiʔ ~ säädäʔ sääd́ `sääde säe 1. seadma, valmis panema või tegema, korraldama, korrastama peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ, traadist `säedüʔ, kolmõ harolitsõʔ Se V; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; `mõŕsal vaja `höste säädäʔ Se; mi̬i̬j‿jo sõ̭a `aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; `rauda `säetäss, tu̬u̬d kõ̭gõ üldäss, et vaia klepataʔ Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säit‿tu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos; ime ehit́ ilosahe, sõ̭saŕ `sääde `säätsähe (rhvl) Se 2. määrama 3. laule tegema, sõnastama

tüḱk tüḱü tüḱkü 1. osa tervikust naglalitsõt‿tükü `võidu Se 2. kamakas, mügar, klomp taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se 3. võrdlemisi suur kogus, hulk 4. üksikese või isend kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J 5. halvakspanevalt millestki väärtusetust ärmägu tüḱk oĺl kattaʔ Se 6. temp, vigur `tütrukõsõʔ õ̭ks ti̬i̬‿is‿`sääńtsiid tüḱkä Se; kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V

üte/kõrragaʔ (ühe)korraga tütäŕ lugi kõ̭iḱ üte kõrraga ette mis vaia Se

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur