Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
haud havva `hauda auk; koobas; surnuhaud koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se
`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse Se Kos
kavva kaua piät `tiidmä, kui sa liisna kavva piät (lamba nahka parkimisvedelikus), siss lask karva `maalõ Se; `sääntsek‿kiriväʔ [herne] nu̬u̬ ki̬i̬ is `pehmehe, nu̬u̬t‿`tahtsõ kavvak‿kivväʔ Se; kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿kavva tuĺl Se Kos; kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos| Vrd `kaugu
kerik kerigo kerikot ~ keŕk `keŕko `keŕkot 1. pühakoda, kirik a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ Se; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se 2. jumalateenistus `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se
kooń ~ kooniʔ kuni õga `vaenõ õ̭ks oĺl uḿmi lastõ man ja `eĺli koonik‿`ku̬u̬li Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta Se Kos; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt ‿tulõ Se
ni/kavva niikaua, seni nikavva koonik‿`keŕ koh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se
nukk nuka nukka nurk tütäŕ jäi lavva nuka pääle norotama Se; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos
riih rehe riiht 1. rehehoone, rehi ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se; [vanapagan] oĺl kõ̭gõ `riihte ḱaunuʔ Se Kr; siss [nad] võt́iva rehe parrõ, siss `naksiva timmä `mütmä, taṕiva arʔ siss Se 2. rehes kuivatatav ja pekstav vili; korraga parsile ahetav kogus vilja; rehepeks, rehetöö ku [ma] rehelt kodot‿tuĺli, siss sai suigahhutak‿kah Se; peremi̬i̬śs ni magasi, künnäŕpää pańd `vasta maad jah, ku tu̬u̬ rimpsahtu ja [kohe] üless ja rehele Se; näet `riihhi `peśti käsitsilt Se Sa; [vanapagan] olõ õs kedägi `lasknu `ü̬ü̬se riiht `pesmä Se Kr; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ Se Kos
terä2 terä terrä 1. taime seeme; viljatera ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; vaja `veśkile minnäʔ, vaja teräʔ esi jahvataʔ Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; kua [poig] mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlik‿kańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; teräp‿puhasti [ma] aganist `vällä Se 2. uhmris surutud, ketest puhastatud odraterad mi̬i̬l‿lät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ, üt́s jäi teŕri puhastamma Se Kos; `taari `pańti pääle terile, sõ̭ss kutsuti `veŕdega teräʔ Se Kos; nüüd ommak‿kruubiʔ, vanast oĺlit‿teräʔ Se La; tõ̭nisspäävä keedeti teŕri t́sia `päägaʔ Se Kos; perehvaaĺkass kala oĺliʔ, sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ, teŕri `ańti, kaara `kiislat, kamma Se 3. väike aineosake vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, ni `tu̬u̬di ugurits aiast, lõigati poolõst, soolaterä `vaihhõlõ, leeväpala kaʔ Se Kos
`toukama tougadaʔ `toukass tougaśs lükkama, tõukama üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks, kat́s nädälit `touksiʔ edesi tagasi [rinnet] Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; `versta kat́s kohe tougati `lehmi `sü̬ü̬mä, śaalt jält‿tagasi Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; mi läämi [mere] `vi̬i̬rde, siss laulami et siiĺo viiĺo, lasõl‿laiv, `toukap‿`purju (rhvl) Se Pod; ma `touksi inne, ma neid (lapsi) pessä es Se Tr
`viskam(m)a visadaʔ `viskass visaśs 1. (hooga) viskama, heitma; loopima [ta] võt́t kańõbi teräk‿`karmanigast ja visaśs patulõ (vanakuradile) Se Kos; latsõ `riśtmise vesi visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe Se Kos; sõ̭ss mähästi inne, niisamatõ visati tu̬u̬ vü̬ü̬ `ümbreʔ Se; meid ka käävähhütiväʔ, munõ `viśksivap‿piḱk ä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; tu̬u̬d `pestüt `vihku [ma] rapahhuti ka vi̬i̬l, teŕri inäp tulõ õs, siss `viśksi kõrvalõ Se 2. viskamisega vilja tuulama inne saŕati arʔ, kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati `viskama Se Kos; nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati [terad], vanast visati `käegaʔ Se Kos; egal ütel oĺl peeĺka `soetõt, `minka sa `viskadõ [vilja] Se
Täienda sõnaraamatut
