Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos
halv halva `halva 1. halb, paha, kuri oĺl hü v́vi `päivi, oĺl `halvu `päivi kah Se Kos; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; halv sõ̭na harinass Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat Se Sa 2. riknenud; roiskunud 3. oskamatu 4. halb asi, halbus kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se
helü helü hellü hääl; heli ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ, tu̬u̬ `eśkit‿ teḱk hellü Se; makõ helü, illośs helü Se Pod; susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembass nigu täl saass magõhhõp helü Se
kehv kehvä `kehvä vilets, nõrk; vaene, varatu
kell kellä `kellä 1. (numbrilauaga) kell `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. kellaaeg ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ Se 3. kuljus; aisakell; kirikukell kas ilmak‿keĺlildä siss `määntse kośaʔ, kelläk‿ka iks oĺliʔ Se; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh‿ hobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se; kuk‿`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se
kelp kelbä `kelpä otsakatus, kelp latsõ `riśtmise vesi visati `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos
lell lellä `lellä isa vend, onu tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaise tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; ku määnegi rehkendüss oĺl, siss lelläpoig jäl opaśs timmä Se
lelo ~ leloo(h) leelo rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe lelooh lelo leloo, hao`vihkõ iks vallalõ `võtma lelooh lelo leloo (rhvl) Se
neli ~ neĺli nelä `nellä ~ `neĺjä neli ku ma koolih käve, siss neĺli `klaśsi `oĺlgi Se; `aaśtaga nelä vana lat́s Se Kos; õgal ütel neli viiś eläjät jak‿kõ̭iḱ kävek‿kokko Se; [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se
peĺg pelü `peĺgü kartus, hirm no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se
peŕv perve `perve kallas
piĺv pilve `pilve pilv es olõ `pilvegi, agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos; taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se
põĺv põlvõ `põlvõ 1. (jala)põlv mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; timä saa aiʔ ütte `jaɫga painahhutap‿põlvõst Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se 2. taimevarre sõlmekoht 3. inimpõlv ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos 4. elujärg
regi ri̬i̬ reḱe regi talvõl reḱiga `veeti hainak‿kodo Se; mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; `vi̬i̬ga vi̬i̬l [mäge ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke ülest Se Kos
rehe vt riih
rehi vt riih
rehḱ rehi `rehḱi kord, trett
reṕp vt treṕp
saĺv salvõ `salvõ 1. (vilja) salv pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; vanaimä oĺl nii rikaśs, ku ütest salvõst `tõistõ mõõdõti hõpõ `ruublitüḱke `mõ̭õ̭tmõgaʔ Se; sõ̭ss oĺlis‿salvõt‿teŕri tävveʔ aidah Se Kos; hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi (rhvl) Se Kos 2. (salvkaevu) rake [ta] lät́s kao salvõ pääle `häidit `ki̬i̬rdmä Se
taĺv talvõ `talvõ taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viisoʔ, `tervess talvõss sai iks ärv‿`viisa Se Kos; talvõl oĺlip‿`pakladsõp‿päternäʔ Se P; mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku jo vu̬u̬ŕ talvõ pääle `mõśti, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ Se P; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V
teĺg tele `teĺge telg
treṕp treṕi treṕpi ~ reṕp reṕi reṕpi trepp täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ, suuŕ reṕp om kaʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlij‿jo katõ sarvõga vanas‿sitaʔ Se; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śa alt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se
tõlv tõlva `tõlva pesukurikas, tõlv piḱäm‿mõsipińgiʔ oĺliʔ, katõ tõlvaga `lü̬ü̬di Se P; vanast pańnimi tuhaga `rõivak‿`ki̬i̬mä, peräst võt́imi `vällä, sõ̭ss katõ tõlvaga lipsemi Se J; järve veereh mõsu `tõlvuga utõti Se V
veli vele `veĺjä vend koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; sõ̭saŕ anna as munakõist velele Se Kos
Täienda sõnaraamatut
