Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
edesi edasi [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos
kasa kasa abikaasa (mees) ku [lapsed] eit‿tulõ ülest, ma vi̬i̬ iks `ku̬u̬t́sli `pallo paɫama, kutsu kasa `kaema Se Kos; tuĺli õ̭ks sa üläga üteh ja kasaga üteh `kaɫdu, üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos
kodo/väü koduväi tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se
mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnäm‿mehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se
poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se
`putma puttuʔ putuss puttõ ~ puttum(m)a puttudaʔ puttõ 1. puutuma, põgusalt puudutama kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ Se Pod; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. sattuma, juhtuma esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos; `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ [peielised], kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 3. varastama, kahjustama kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se; haŕok‿külp‿putusõk‿kanna Se 4. korda minema, tähtsust omama
t́sura t́sura t́surra 1. poiss; noor vallaline mees noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; t́surilõ [ma] ańni munnõ hällü tegemise i̬i̬st Se S; hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se 2. (karjuse) abiline
veidikese veidike, pisut [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos| Vrd veid́okõsõ, veidükese, `veit́kese
`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se
ülä ülä üllä peigmees, mees tuĺli õ̭ks sa üläga üteh ja kasaga üteh `kaɫdu, üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos
Täienda sõnaraamatut
