Leitud 1 artikkel
.õukõlõma v <.õukõllaʔ, .õukõlõ> tüli norima; osatama ▪ närotas minnu, kui .õukõlõs mu sõnnu narritab mind, kui osatab mu sõnu; mi meheʔ .veiga .õukõlõsõʔ meie mehed norivad väga tüli. Vrd mutɪtama2, oppõlõma, .õukama, ävvätelemä, ävvätämä