[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

videlik adj s <videliku, videlikku> laisk, saamatu; vedelvorst ▪ selle õks ma ikõ, .puukõnõ, ohi, vana .uibokõnõ, et om õks mul ladõv laisah aiah, videliku aia veereh (rahvalaulust) sellepärast ma nutan, puukene, ohkan, vana õunapuuke, et mul on latv laisa aias, vedelvorsti aia ääres; saanuʔ olõ õks ma .laisko .aida, videliku vele kodo (rahvalaulust) olen jõudnud laiskade aeda, saamatu noormehe koju; ime, .jäide õks no ilma laisist latsist, videlikast velisist (rahvalaulust) jäid ilma, ema, laiskadest lastest, saamatutest vennastest. Vrd laisk|vorst´, videlüs, videsk´