[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

verehtin s <verehtina, verehtinna> / <verehtinna, vereh.tinna> , veretin <veretina, veretinna> värten, kedervars ▪ verehtinnagaʔ .präätedi, tougaś .peogaʔ kui hunni minemä, sis võtt´ .otsa piteh kinniʔ, sis juusk´ .kiirdu kedervarrega kedrati, [esmalt] tõukas peoga kui vurri minema, siis võttis otsapidi [heidest] kinni, siis jooksis [lõng] keerdu; veretinagaʔ präät´ villaʔ arʔ ja .vardidõgaʔ kudi śoo särgi ka värtnaga ketras villad ära ja varrastega kudus selle kuue ka; timä ost´ vasidsõ .kuutsli ärʔ, ost´ tuu veretina vasidsõ ärʔ (muinasjutust) tema ostis vaskse koonla, ostis tolle vaskse kedervarre; lätś kaʔ tuu .vaenõlatś ja präät´ pääle uma verehtinnakõsõgaʔ kao salvõ pääl (muinasjutust) läks ka too vaeslaps ja ketras muudkui oma värtnakesega kaevurakete peal. Vrd kedso, keeri, kista|varś