[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

veessel´ adj <veesselä, veesselät> , vessel´ <vesselä, vesselät> lõbus; elav; jutukas ▪ tuu veere pääl om veesseläp rahvas tolles kandis on lõbusam rahvas; sõ̭s rahvas jõi, saiʔ kõ̭ik´ .väega vessel´ siis rahvas jõi, kõik muutusid väga lõbusaks; esi olli õ̭ks .usku .õigõt, olli verd veesselät (rahvalaulust) ise olin õiget usku, olin elava verega; sõ̭s om iks meil illoś ilotõllaʔ, om meil vessel´ veerätädäʔ (rahvalaulust) siis on meil tore pidutseda, on meil lõbus [juttu] veeretada. Vrd iloline, lõbus, .rõ̭õ̭msa