Leitud 1 artikkel
.urvama v <urvadaʔ, .urva> hlv töinama, nutta ulguma ▪ midäs sa taah .urvat, ikõt mis sa siin ulud, nutad; timä ka .urvas umma miist, ärʔ om kooluʔ, tagasi ämp saaʔ, et .urvadõʔ tema ka nutab oma meest taga, [mees on] ära surnud, [kas siis meest] enam tagasi saab, kui töinad; mõnõʔ latsõʔ iks .urvssevaʔ .piimä paastu .aigu mõned lapsed ikka nõudsid valju nutuga paastu ajal piima; latsõʔ.rõipõʔ kääväʔ urvatõh, olõki‿i sukugi .vaiki hlv lapsereod käivad töinates, ei ole sugugi vait. Vrd .ervama, .irvama, .jõrvama