Leitud 1 artikkel
tsäbähtämä v <tsäbähtäʔ, tsäbähtä>
1. plõksatama; täksama ▪ tsäbähtäʔ mullõ tuld! täksa mulle tuld!; tsäärak õks juusk´ ne tsäbähte, .suurdõ .kurko ne kopsahte (rahvalaulust) viinapits jooksis ja plõksatas, suurde kurku kui kopsatas. Vrd tsiksahama
2. piltl järsult ütlema, nähvama ▪ koh noʔ tsäbäht´ mullõ arʔ kus nüüd nähvas mulle