Leitud 1 artikkel
torbahuma v <torbahudaʔ, torbahu> , torbõhuma <torbõhudaʔ, torbõhu> pahanema, pahaseks saama; solvuma ▪ torbahus arʔ, kingaki kõ̭nõlõ‿iʔ ta saab pahaseks, mitte kellegagi ei räägi; tiiä‿iʔ, mis timägaʔ oll´, tull´ kodo, oll´ sääne torbõhunᴜʔ ei tea, mis temaga juhtus, tuli koju, oli selline pahane; latś om ar torbõhhunᴜʔ laps on solvunud; või‿iʔ tälle midägi üteldäʔ, arʔ torbõhus ei või talle midagi öelda, saab [kohe] pahaseks; käu tah torbahhunᴜʔ, vüü ala haarusõʔ huulõʔ, nii pikäʔ iroon käib siin, mossis, huuled ulatuvad allapoole vööd, nii pikad; sis õks .olle ime osahunuʔ, kodo tullõh torbahunuʔ (rahvalaulust) siis oli ema haavunud, koju tulles pahanenud. Vrd nurdsahuma, pahanõma, torbõnõma