[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

tilgõtama v <tilgõtaʔ, (ta) tilgõtas>
1. tilgendama, nõretama ▪ sitigõ puhõm tilgõtas õ̭nnõ P mustsõstrapõõsas lausa nõretab [marjadest]; sis lauli õks ma .uibo .häitsemmä, vislapuu veretämä, tikõrpuu õks küll .marjo tilgõtamma (rahvalaulust) siis laulsin ma õunapuu õitsema, kirsipuu punetama, tikripõõsa marjadest nõretama
2. piltl tilbendama ▪ .latsi tilgõtas Iŕo takah lapsi tilbendab Iro kannul. Vrd tilbatama, .tilbõlõma, .tolbõlõma