[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

śolgun s <śolguna, śolgunat> leiva- v moonakott; komps; seljakott ▪ võtkõʔ śolgunagaʔ .sälgä, .kangli all om rassõ võtke [moon] seljakotiga selga, kaenla all on raske [kanda]; śolgun oll´ .rõivast kott´, rihmagaʔ vai .määntse nöörägaʔ säläh moonakott oli riidest kott, rihmaga või mingisuguse nööriga seljas; leevä võti śolgunagaʔ .sälgä, latsõ .üskä leiva võtsin moonakotiga selga, lapse sülle; sa olt mul säläh nigu śolgun piltl sa oled mul nagu kott seljas (tüütust lapsest). Vrd salkun