[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

sipahutma v <sipahuttaʔ, sipahuda ~ sipahuta> siputama (korraks); sipsama ▪ vanahalv lei Põh´a põlvini maa .sisse, Põhi sipahut´ õnnõ ni kõrragaʔ .olle maa seest väläh (muis) vanapagan lõi Põhja põlvini maa sisse, Põhi siputas ainult [jalgu] ja oli kohe maa seest väljas; lätś tä üle minemä niʔ kala sipahut´ timä .purdõs niʔ .jäigiʔ .purdõs (muinasjutust) ta hakkas üle [jõe] minema ja kala sipsas (moondas) ta purdeks ja purdeks ta jäigi. Vrd .silpama, silpsahutma, sinksahutma, sipsahutma, .tsipśmä