Leitud 2 artiklit
rähmɪk1 s <rähmigu, rähmɪkut> kirju madu, rästik ▪ rähmɪk om kirriv sääne, vihasap ja virgõb, tõrvashussɪʔ ommaʔ mustaʔ, nuuʔ ommaʔ suurõʔ rästik on selline kirju, vihasem ja kiirem, [aga] nastikud on mustad, nood on suured
rähmɪk2 adj <rähmigu, rähmɪkut> tüse; tugev ▪ voorigaʔ võtt´ rähmɪk must mehekene tuusama kivi.kirvõ ja virot´ mõ̭nõ tugõva mürägu tammõ tüve .vasta (muinasjutust) kohe võttis tüse must mehikene tollesama kivikirve ja virutas mõne kõva mürtsu vastu tammetüve. Vrd kihhe, kihäkäs, kihälik, kihäne, rähmɪkas, rähnɪkas, räänɪkas