Leitud 1 artikkel
root´ka adj s <root´ka, root´kat> kõhn; rootsik; kõrend ▪ meil oll´ vanast ütś kasś, sis tuud kutsimõ root´ka, veiga oll´ kõhn meil oli vanasti üks kass, toda kutsusime rootsikuks, väga kõhn oli; .kuiva ja pikkä inemist ka üldäs root´ka kuivetunud ja pikka inimest nimetatakse ka kõrendiks. Vrd hurdanõ, kildanõ, kuiv, kuivalik, .kuivjas, kuivõlik, kõhn, kõhõdu