[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.rihtsä s <.rihtsä, .rihtsät> ristiisa ▪ ku kosilanõ .saaja lätt, sõ̭s .rihtsä mähk´ pühäseräti .sisse jumala kui kosilane pulma läheb, siis ristiisa mähib pühase ikooniräti sisse; om jo nagõl valmis, kohe kosilasõ jumalat ka .pandaʔ ja .rihtsä pand sinnäʔ ja uma pühäseräti pand pääle juba on valmis nael, kuhu kosilase ikoon panna ja ristiisa paneb selle sinna ja oma ikooniräti paneb peale. Vrd itse, rist|esä, ristäsä

ristetsikko ~ ristɪtsikko ~ ristɪtsikku adv ristamisi, risti; ristikujuliselt ▪ latsõ puhastuś pandas närdso .sisse, mähɪtäs verevä langagaʔ ristetsikko kinniʔ platsenta pannakse nartsu sisse, seotakse punase lõngaga ristamisi kinni; Sõglakõsõ õks jälʔ sää sõirandikko, .taiva Risti ristitsikko (rahvalaulust) Sõelakese sean jälle sõõrikujuliselt, taeva Risti ristikujuliselt; .tõmpsiʔ‿ks kullaʔ kolm kõrd, pää pääle ristitsikku (rahvalaulust) kullad (vanemad) tõmbasid kolm korda, pea peale risti (mõrsja kammimise rituaal); .taiva olliʔ õks jo Koodiʔ .korgõh, .taiva olli õks jo Rist ristetsikko (rahvalaulust) Koot ja Reha olid juba kõrgel, taeva Rist oli juba ristikujuliselt. Vrd ristetämiisi, ristetämiiste, .risti, ristɪkohe, ristilde

ristetämiisi, ristetämiise P adv ristamisi ▪ mähäś rüvvi .käüseʔ niiviisi ristetämiisi sidus pikk-kuue varrukad niiviisi ristamisi; noid sõnnu .loetas .suulõ .pääle ja .vaotõdas väidsegaʔ ristetämiisi noid [nõia]sõnu loetakse soolade peale ja vajutatakse noaga ristimärk. Vrd ristetsikko, ristetämiiste, .risti, ristɪkohe, ristilde

ristetämiiste ~ ristetämiistõ adv ristamisi; risti-rästi ▪ vili om ristetämiiste tuulõgaʔ .vasśunuʔ vili on tuulega risti-rästi sassi läinud. Vrd ristetsikko, ristetämiisi, .risti, ristɪkohe, ristilde

ristilde ~ ristildõ adv risti, ristamisi ▪ ütś puu oll´ pant pikälde, tõõnõ oll´ pant ristildõ üks puu oli pandud pikuti, teine oli pandud risti [peale]. Vrd ristetsikko, ristetämiisi, ristetämiiste, .risti, ristɪkohe

.ristäm s <.ristämä, .ristämmä ~ .ristämät> ristiema ▪ suurõ .otśmisõgaʔ .saie .tütrik arʔ üte inemisõ, kiä lubasi tullaʔ pujalõ .ristämäst suure otsimisega leidis tüdruk ühe inimese, kes lubas tulla ta poja ristiemaks; .ristämäle sis .kundsõni kumardi, .maalõ vali‿ks tä .maani .varbini (rahvalaulust) ristiemale kandadeni kummardas, maani maha laskus ta [ristiema] varvasteni. Vrd itse, risti|imä

rist|äsä s <rist|äsä, rist|ässä> ristiisa ▪ tulʔ mu pojalõ ristäsäst, muido jääss mu poig .rist´mäldäʔ tule mu pojale ristiisaks, muidu jääb mu poeg ristimata; tõõsõl pääväl lätś .tütrik .ümbre.tsõõri pojalõ ristässä .otśma (muinasjutust) teisel päeval läks tüdruk ümberkaudu pojale ristiisa otsima; oh õks taad ime .veljä, vell´o rikast ristässä (rahvalaulust) oh seda ema venda, peiu rikast ristiisa. Vrd itse, .rihtsä, rist|esä

.vaelih adv vaheliti; ristis ▪ papɪkõnõ sääl nõ̭õ̭ seeh kannatas, nii õt .hambaʔ .vaelih (muinasjutust) papike (preester) seal nõe sees kannatab, nii et hambad ristis. Vrd .vaelihe