[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

puie|aid s <puie|aia, puie|.aida> , puiõ|aid <puiõ|aia, puiõ|.aida> surnuaed, kalmistu ▪ puieaiah .kääpidõ pääl süvväs ja juvvas, a mõ̭ni naane, kiäl miisś .veit´kese .aigu tagasi arʔ koolnuʔ, nakas risti nõ̭al sõ̭nol .ikma surnuaias süüakse ja juuakse kalmudel, aga mõni naine, kellel mees on veidi aega tagasi surnud, hakkab risti najal itkema; .kuuljit matõtas puiõ.aida surnuid maetakse kalmistule; .vaenõ miisś köüt hobõsõ puieaia .külge .kinni ja lätt kerɪkohe (muinasjutust) vaene mees seob hobuse kalmistu [piirde]aia külge kinni ja läheb kirikusse. Vrd kalmõh, kalmõtõ|aid, kudeliʔ, kääbäs, .kääpäaid, matᴜs, matᴜsaid